Teistsugune vaim

Sissejuhatus

Rõhuvad tingimused kipuvad inimestesse jälgi jätma. Nii on see ka kristlaste puhul. Ühest küljest võib see luua allaheitlikke ja passiivseid inimesi, kellel pole lootust ja eesmärki ning mille tulemusel nad ei astu olukordadele vastu ega seisa enda eest.

Teisest küljest, võivad rõhuvad ajad tuua esile ka inimesi, kes just astuvad situatsioonidele vastu ja ei ole rahul oma status quo’ga. Nad on tavaliselt vähemus, kel tuleb vastuvoolu ujuda. Neil on teistsugune vaim.

On veel üks oluline aspekt: Kes iganes rusuvast situatsioonist tuleb, temasse on aeg oma jäljed jätnud hoolimata sellest, kuidas ta ise sellesse suhtub. Neist vabanemiseks kulub samuti aega, aega kõrbes.

2014. aasta Allianssi palvenädal keskendub inimesele, keda kujundasid rõhuvad ajad, kuid kes siiski otsustas üldisele allaandmise kombele vastu astuda. Selle erilise inimese nimi on Kaaleb. Ta püsis kindlana, kui asjad muutusid keeruliseks, astus vastu enamuse arvamusele ja trendile. Ta kannatas selle pärast, et ta võttis seisukoha, kuid ka võitis sellest palju.

Kui me tahame Euroopas näha muutust, siis peame olema nagu Kaaleb või järgima inimesi nagu tema. Nad on meie keskel, peame nad vaid üles leidma, neile ruumi andma ja neid toetama. Sel on paratamatu mõju nii meile kui neile, kes meid ümbritsevad.

Astume koos sellele teekonnale, võttes osa sellest palvenädalast. Palvetame ja usume, et Jumal tooks esile oma Kaalebid, et nad elaksid oma Jumala poolt antud kutsumises. Asume neid toetama.

Suur tänu Tšehhi EA’le nende suurepäraste ja prohvetlike materjalide ette valmistamise eest. See väga asjakohane teema tuleb Euroopa kiriku jaoks väga olulisel hetkel ning esitab suurepärase väljakutse.

Teiega koos palvetades

Thomas Bucher

Euroopa Evangeelse Allianssi peasekretär

 

Miks me vajame uusi Kaalebeid?

Selle aasta Allianssi palvenädala teema on Kaalebi elulugu piiblist. Kuidas tema lugu võib tänapäeval Euroopa kogudusele inspiratsiooniks olla, ei ole väga raske mõista. Paljud tänased Euroopa kristlased jälgivad aukartusega dünaamilist kristlust Indias, Hiinas, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Teisel pool maakera juhtub asju, mida me tahaksime näha siin toimumas. Jumala Vaim tegutseb seal ja sünnib palju imesid. Euroopat vaadates tundub aga, et kõik on teisiti. Kas Jumal Euroopas on surnud? Kuidas me peaksime suhtuma vaimsesse kogemusse ja reaalsusesse meie?

Euroopa kirik ei saa enam suurustada oma vägevate institutsioonide ning rohke mõju üle ühiskonnas. Kirik õpib, kuidas olla vähemus ja leida oma nõrkuses uus jõud ning avastab, kuidas toimida ilma ühenduseta poliitilise võimuga. 20. sajand tõestas väga valusal viisil mitte ainult Euroopa kiriku moraalset jõuetust vaid ka selle vaimse autoriteedi nõrgenemist. Nende läbikukkumiste tunnistamine on koguduse põlvedele sundinud ning see tundub sellevõrra süngem ja tõsisem. Kiriku varasem võidukus on möödunud ja see on nüüd inimese positsioonil, kelle minevik on ta vaigistanud ja kes ei saa oma nõrkust enam võimumaski taha peita vaid peab õppima elama oma enese karmi tõega. Euroopa kirikus on tõesti tekkinud häbi, alistumise ja nostalgia tunded ning on oht, et see nakatab järgmist põlvkonda noori kristlasi, kes lahkuvad rohkearvuliselt kogudusest.

Selles situatsioonis on äärmiselt oluline vaadata õppetundi, millest me Euroopa kirikuna praegu läbi läheme, läbi Jumala silmade. Kui skeptitsism võtab võimust, kaovad elujõud ja elu. Seetõttu saamegi inspiratsiooni Kaalebist, kellel kirjeldati olevat teistsugune vaim. Hoolimata kõrgest hinnast, mis ta pidi maksma, oli tal täiesti teistsugune perspektiiv kui enamikul inimestel tema ümber. Ta koges ajaloolist läbikukkumist, ekslemist ja terve põlvkonna oma kaasaegsete hävimist, kes ei jõudnud elu jooksul oma sihtpunkti. Temal oli võimalus siseneda tõotatud maale ja kogeda nende isiklike tõotuste täitumist, mis ta oli Jumalalt saanud. Euroopa vajab uusi Kaalebeid, vanu ja noori, kes kardavad hiiglasi või oma kogukonna kokkukukkumist, kuid on siiski valmis edasi minema. Ma loodan, et see Allianssi palvenädal on sulle inspiratsiooniks su teekonnal, kus sa avastad Jumala vaateviisi rollile, mis meil on Kristuses üksikisikutena, kogukondadena ning kogudustena ühiskonnas ja kogu maailmas.

 

Pühapäev, 5.jaanuar- Tal oli teistsugune vaim

Piibli kirjakohad

4.Moosese 14:6-19; 4.Moosese14:24; 2.Timoteose 1:7-10

Päevamõtisklus

Mida tähendab, et Kaalebil oli teistsugune vaim? Kes on tänapäeva Kaaleb meie kogukonnas? Mida tähendaks tänapäeval „teistsuguse vaimu omamine“ koguduse kontekstis meie riigis?

Me kohtame elu jooksul paljusid inimesi, kes teistest mingil viisil eristuvad. Need on inimesed, kes inspireerivad meid, segavad meid, ähvardavad meid või kes esitavad meile teistsugusel viisil väljakutseid.

Isegi Piiblist leiame palju olulisi ja jumalikke inimesi, kuid ainult ühe inimese kohta kirjutati, et tal „oli teistsugune vaim“ ja see oli Kaaleb. 4. Moosese 14:24 on kirjutatud: „Aga oma sulase Kaalebi viin ma sellele maale, kus ta on käinud, ja tema sugu pärib selle, sellepärast et temas on teistsugune vaim ja tema on kõiges mulle järgnenud!”

Siin näeme meest, kes oli kõikidest teistest inimestest nii erinev oma mõtteviisilt, oma vaimselt vaatelt reaalsusele ja oma arusaamises Jumalast, et ta astus vastu tervele kogukonnale. Kui teised hakkasid kõhklema ja kartma, julgustas ta neid lootuse ja võidu poole. Kui kümme kaasluurajat nägid peamiselt hiiglasi, nägi tema et nende jõud oli nad jätnud. Miks oli ta nii erinev? Mis ta selliseks vormis? Kust tuleb julgus minna vastuvoolu? Kaalebil oli teistsugune VAIM. Ta erinevus tuli suhtest Jumalaga ja tema pühendumisest Temale. Ta suhe Jumalaga oli määrav tegur ning asjaolud ja teiste inimeste arvamus olid teisejärgulised. Miks on meie keskel nii vähe inimesi, kes on valmis kurjale ja korruptsioonile vastu seisma kõrge isikliku hinnaga ning sealjuures isegi mitte kurtma? Suhe Jumalaga annab teistsuguse vaimu, Kristuse vaimu.

Juhtmõte

Mõtle selle nädala jooksul, mida sinule isiklikult tähendab olla keegi, kellel on teistsugune vaim – Kristuse vaim. Kui sa vaatad Kaalebi lugu, siis mis on see üks asi, mis sind inspireerib? Mida sa juba homme teha saad? Kes on sinu Kaaleb? Julgusta teda.

Palvesoovid

• Palvetame Kaalebite eest meie kogudustes, inimeste eest, kellel on julgust tunnistada reaalsust ja tuua lootust.
• Palvetame, et Jumal aitaks meil õigesti näha vaimset reaalsust meie riigis.
• Palvetame uute koguduste rajamise eest ning kiriku uuendamise ja surevate koguduste eest.
• Palvetame juhtide eest, kes on kaotanud Kaalebi vaimu.
• Palvetame meie riigi ja Euroopa majandusliku olukorra pärast.

 

Esmaspäev, 6.jaanuar–Tänapäeva hiiglased ja rohutirtsumeelsus

Piibli kirjakohad

4.Moosese 13:25-33; 1.Korintose 1:22-31

Päevamõtisklus

Tšehhid on maine poolest skeptikud. Ameeriklaste ja muude välismaalaste jaoks, kes riiki külastavad, on see eriti üllatav, millise skeptitsismiga nad kokku puutuvad. Tšehhid teavad  täpselt, miks mingid asjad ei toimi, ei saa toimida või kindlasti ei hakka toimima. Skeptitsism ja küünilisus on mõne inimese jaoks kindel kaitse suurusehullustuse, liigselt entusiastliku kristluse ja pettumuse eest, kui asjad ei lähe hästi, kuigi neisse on pandud suurt lootust. Küünilisus ja skeptitsism on üheaegselt need, mis võtavad ära lootuse ja toodavad passiivsust. Nii paljud inimesed, nende hulgas noored kristlased, on passiivsed ja kurdavad, et nad ei saa midagi muuta. Samal ajal ei näe nad, et tegelikult on neil palju rohkem võimalusi, millest kinni haarata ning et alati on palju ka võimalusi, kuidas muuta vähemalt midagi ning mitte oodata, kuni keegi teine seda teeb. Küünilisus hävitab koguduse, kogukonna, poliitika ja isegi abielu institutsiooni. Inimesed, kes arvavad, et nad teavad, et lõpuks läheb kõik ikka halvasti, et kõige taga on tume pilv, et kogudus tahab ainult võimu, et abielu on ainult paber, tõenäoliselt näevad lõpuks, et nende hirm läheb täide ja nad piirduvad vaid kurtmise ja laisklemisega. Kas me oleme nii väiksed, et me ei saa midagi muuta? Kas me kannatame ka rohutirtsumeelsuse all?

Inimeste nõudmise ja siis Jumala juhiste peale saadab Mooses tõotatud maale välja 12 maakuulajat. Neist kümme tulid tagasi sellise sõnumiga (4Ms 13:31-33): „„Me ei või minna selle rahva vastu, sest ta on meist vägevam.” Ja nad levitasid Iisraeli laste ees laimu maa kohta, mida nad olid uurinud, öeldes: „Maa, mille me uurides läbi käisime, on maa, mis neelab oma elanikud, ja kogu see rahvas, keda me seal nägime, on pikakasvulised inimesed. Me nägime seal hiiglasi, Anaki poegi hiiglaste soost: me olime iseendi silmis nagu rohutirtsud ja samasugused olime meie ka nende silmis.”“

Kaaleb toob teistsuguse perspektiivi: „Ärge ainult pange vastu Issandale ja ärge kartke maa rahvast, sest nad on meile parajaks palaks: nende kaitsja on nad maha jätnud,
aga Issand on meiega! Ärge kartke neid!””

Kuidas kannatame meie rohutirtsumeelsuse all? Mil viisil ülistame me omaenda abitust ja oma tühisust ning eirame oma uskmatuses Jumalat? Kes on meie hiiglased – meie isiklikes eludes, kogukondades, töökohtades…?

Kuulav palve

Palvetamine ei ole ainult vaikseks jäämine ja Jumala ligiolu tunnetamine. Me peame ka kuulama, mida ta meile öelda tahab. Kiirustamine ei ole vajalik. Anna Jumalale aega sinuga rääkida.

Palvesoovid

• Palume Jumalalt andestust ebavajaliku skeptitsismi, passiivsuse ja kurtvate sõnade eest.
• Palume „hiiglaste“ eest meie isiklikes eludes, kogukondades, osadustes ja kogu maailmas. Asjade eest, mille muutumist me ei pea võimalikuks, aga mis peavad muutuma.
• Palvetame kurja ja korruptsiooni hävimise eest meie riigis ja meie riigi valitsuse eest.
• Palvetame oma linna eest ja õnnistame seda.

 

Teisipäev, 7. jaanuar–Kõrbe põlvkond

Piibli kirjakohad

4.Moosese 14:1-5; 4.Moosese 32:7-11; Matteuse 11:16-26

Päevamõtisklus

Siin pool paradiisi kohtame väga harva täielikku õiglust. Heade inimestega juhtuvad halvad asjad,  näiteks surevad nende lapsed vähki. Teisest küljest tundub, et halvad ja salakavalad inimesed pääsevad karistustest palju rohkem, kui oleks normaalne. Palju on raskusi ja ekslemist, mis meist ei olene ja nii tundub, et piibli kõige realistlikum raamat on Koguja, mis ei maali meie silme ette vaevumärgatavaid roosiaedu, kuid leiab lootuse ja rõõmu allika selles ebatäiuslikus ja langenud maailmas.

Terve Kaalebi põlvkond suri kõrbes. Ta vaatas pealt kuidas ta sõbrad surid ega näinud kunagi sihtpunkti, mille suunas nad Egiptusest liikuma hakkasid. Ta oli 40 aastat koos inimestega, kes elasid läbikukkumise tundega, et lasid raisku võimaluse, millest nad tahtsid kinni haarata, kuid oli liiga hilja ja et nende lootus on kadunud. Samal ajal pidi ta silmitsi seisma ka nende vihaga. Kujutage ette, kuidas me end tunneks kui keegi ütleks meile: Need mehed, kes on tulnud Egiptusest, kahekümneaastased ja üle selle, ei saa näha maad, mille ma vandega tõotasin Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile, sest nad ei ole ustavalt käinud mu järel. Kujutage ette, kui kogudus teie riigis kuuleks midagi sarnast.

Kuidas see küll aus saab olla? Kuid kui see põlvkond ei oleks olnud võimeline sisenema või kui see oleks sisenenud, kuid ei oleks olnud võimeline vastu pidama? Kuna nad ei järgnenud täielikult Jumalale, olid neid ees ootavad väljakutsed suuremad kui nende usk. Nad olid oma enda mõistuse vangid, Egiptus nende sees hoidis neid kinni. Nad olid mineviku vangid.

Endises Nõukogude Liidus olid mitmed põlvkonnad olukorras, kus nende lootustest ja pürgimustest said väliste olude ohvrid. Palju lootusi kadus. Koguduski ei olnud sellele survele immuunne. See lasi end isoleerida vähemusse ning ei olnud valmis uuteks väljakutseteks. Tänapäeva koguduses on täiesti uus põlvkond, kes on oma meelsuselt väga erinev neist, kes kasvasid üles kommunismi all. Kas Läänes on kogudus raskustes, et leida oma uus roll vähemusena, ilma endistest privileegidest? Uus põlvkond on valmis uueks kutseks. Me peame neid toetama, et nad leiaksid uusi teid ja vorme kiriku jaoks. Nad vajavad avatud uksi ja toetust.

Palvesoovid

• Palvetame põlvkondadevaheliste suhete eest meie kogudustes.
• Palvetame põlvkonna eest, kes kommunismi ajal kaotas palju oma elu võimalustest ja on praegu evangeeliumile kõige suletum.
• Palvetame seaduste ja õigluse eest meie riigis.
• Palvetame õpetajate eest ja nende eest, kes mõjutavad kõige rohkem järgmisi põlvkondi.
• Palvetame kõikide inimeste eest meie ümber, kes vajuvad kokku oma läbikukkumiste, pettumuste või lootusetuse all.
• Palvetame Iisraeli eest.
• Palvetame inimeste eest, kellel ei ole kodu.

 

Kolmapäev, 8. jaanuar – Nad tahtsid teda kividega surnuks pilduda

Kirjakohad

4Moosese 14:10-21; Psalm 55:13-15; 2Korintose 4:8-18

Päevamõtisklus

Siis ütles terve kogudus, et nad tuleks kividega surnuks visata! Aga Issanda auhiilgus ilmutas ennast kogudusetelgis kõigile Iisraeli lastele.. (4Ms 14:10)

Kas sul on kunagi juhtunud, et need, kellest hoolid ja keda aidata oled püüdnud, on sind su pingutuste eest vääritult kohelnud? On üsna hästi tuntud tõde, et suurimad konfliktid tekivad inimeste vahel, kes töötavad sama asja nimel ning on üksteisega lähedased. Kõige valusamad arusaamatused juhtuvad meie ja me lähedaste vahel, kellest me tülisid ei ootaks, perekonnas ja sõprade seas.

Kuidas sinu arvates Kaaleb ennast tundis, kui kõik tema sõbrad ja hõimukaaslased tema vastu pöörasid ja tahtsid teda ning Joosuat nende sõnade pärast kividega surnuks pilduda? Nad olid mõlemad oma perekonna ja hõimu juhid ning olulised inimesed. See ei olnud reaktsioon, mida nad ootasid. Psalmis 55 leiame kirjelduse sarnasest olukorrast ja tunnetest, mida nad võisid tunda.

Sest mitte vaenlane ei laima mind, seda ma taluksin; mitte mu vihamees ei suurusta mu vastu, tema eest ma peidaksin ennast, vaid sina, inimene nagu mina, mu sõber ja tuttav. (Psalm 55:13-14)

Sellest hoolimata elas Kaaleb nende inimeste keskel veel 40 aastat ja mõjutas samuti nende lapsi, uut põlvkonda, kes sisenes tõotatud maale teistsuguse meelsusega – sellisega nagu Kaalebil. Ta pidi olema andestuse ja lepituse mees, just nagu peavad olema tänapäeva Kaalebid.

Palvesoovid

• Palvetame suhete eest meie abieludes, ja abielude eest, mille kohta teame, et need lähevad läbi kriisist või raskustest.
• Palvetame nende eest, kellega meil on olnud konflikte või eriarvamusi.
• Palvetame heade suhete eest meie kogukondades, ühtsuse ja andestuse eest.
• Palvetame suhete eest konfessioonidesiseselt ja -vaheliselt, et nad suudaksid oma konfliktid lahendada Kristuse ja tõe Vaimus.
• Palvetame Evangeelse Allianssi ja teiste organisatsioonide eest, mis töötavad selle nimel, et arendada häid suhteid kristlaste vahel.
• Palvetame misjonäride eest teistes riikides. 

Neljapäev, 9. jaanuar–Uus põlvkond

Piibli kirjakohad

Joosua 2:1-24; 5.Moosese 1:25-40; 1.Timoteose 4:10-16

Päevamõtisklus

Uus iisraellaste põlvkond kasvas üles kõrbes. Need olid inimesed, kes ei mäletanud Egiptuse orjapõlve ning enamus ei mäletanud tõenäoliselt isegi läbikukkumist Kaadesis. Mismoodi sinu arvates Mooses, Joosua ja Kaaleb neid mõjutasid? Kuidas nad valmistasid ette seda uut põlvkonda, et nad ei teeks samu vigu nagu nende esivanemad?

Joosua otsustas enne Jeeriko vallutamist välja saata kaks maakuulajat. Raahab, (keda on mainitud Jeesuse sugupuus), kelle koju nad sisenesid, peitis nad ära ja nad kuulsid oma kõrvadega, kui suur hirm oli Kaanani inimestel tol hetkel iisraellaste ees ja ka 40 aastat tagasi:

Ja ta ütles meestele: „Ma tean, et Issand on andnud selle maa teile ja et meid on vallanud hirm teie ees, ja teie ees värisevad kõik maa elanikud. Sest me oleme kuulnud, kuidas Issand kuivatas teie eest Kõrkjamere vee, kui te Egiptusest lahkusite, ja mida te tegite kahe emorlaste kuningaga teisel pool Jordanit, Siihoni ja Oogiga, kelle te hävitasite sootuks. Kui me seda kuulsime, siis läksid meie südamed araks ja kelleski pole enam vastupanuvaimu teie ees, sest Issand, teie Jumal, on Jumal ülal taevas ja all maa peal.

Maakuulajad ei kahtle, et Jumal annab neile selle maa ja lubavad Raahabile halastust. Nad on valmis maale sisenema.

Uus põlvkond noori inimesi ja juhte on ka Tšehhi Vabariigis üles kasvanud. Põlvkond, kes ei mäleta enam kommunismi, et meid sunniti isolatsiooni ja me olime kaitsepositsioonil. Nad on vabamad, ei karda kogukonna või koguduse „hiiglasi“. Nad tahavad muutust ja usuvad sellesse. Nad vajavad vaid piisavat kutset, et võtta vastu väljakutse ja Kaalebid nende ümber, avades neile uksi ja toetades neid. Kas sa näed enda ümber kedagi sellist?

Eestpalve

Eestpalve ei ole lihtsalt meie soovide nimekirja Jumalale edastamine vaid ka valmidus minna välja ja olla kättesaadav, kui Jumal tahab meid kasutada, et neile vastata. See on väljendus meie suhetest Jumala ja teistega.

Palvesoovid

• Palvetame uute Kaalebite eest ja põlvkonna eest, kes on üles kasvanud viimase 20 aasta jooksul.
• Palvetame meie noortegruppide ja nende evangeeliumi kuulutamise tegevuste ja väljakutsete eest, mis neil on või ei ole.
• Palvetame ärkamise ja evangeelsete projektide eest noorte inimeste seas. Palvetame noorte juhtide eest, kellel oleks igatsus rajada kogudusi või olla osa nende uuenemisest et nad ei lubaks endil heituda.
• Palvetame kristlaste töö eest koolides.

 

Reede, 10. jaanuar – Kenislane

Piiblikirjakohad

4. Moosese 32:12; 4. Moosese 13:1-16; Efesuse 2:10-22

Päevamõtisklus

On mitmeid rabide selgitusi, mis näitavad, et Kaaleb ja Joosua jäid endale kindlaks, samal ajal kui teised spioonid läbi kukkusid. On öeldud, et põhjus, miks Joosua oli kindlameelne juba enne, kui ta luurajana välja saadeti, et ta sai Mooseselt erilise õnnistuse ning uue nime – Joosua (Jehoova päästab, toim.). Enne seda oli tema nimi olnud Hoosea (Päästetud- toim.). Sel viisil hoiatasid Jumal ja Mooses teda, et sellest saab pöördepunkt, millele on vaja teistsugust lähenemist ning jumalikkust. See on erinev kristlikele ärkamistele sarnaneva kõrbe ja manna olukorrast, kui asjad justkui juhtuvad iseenesest Teisest küljest vajas Kaanani vallutamine tegutsemist, otsustavust ning põhjendatust. Rabi Rashi sõnul olid teised spioonid õiglased nii kaua kuni neid välja saadeti, aga nende jumalakartus oli jumalakartus enne kõige tähtsamat hetke, jumalakartus minevikus, millest enam ei piisanud.

Rabide sõnul sai Kaaleb teise vaimu, kuna ta oli ainus, kes Hebronisse läks (4Ms 13:22), mille ta lõpuks Jumalalt pärandiks sai ning palvetas seal Makpela koopas, kuhu olid maetud esiisad Aabraham, Iisak ja Jaakob. Seetõttu seisis ta kiusatusele vastu. Ta ei sattunud segadusse mõttest, et kuigi selle maa vallutamine oli juba tõotatud, pidid nad selle kohta ka oma arvamuse ütlema.

Kaaleb oli kenislane. Kuigi ta esindas iisraeli hõimude seas Juudat, oli ta tõenäoliselt teisest rahvusest mis pärines Kenasist, kes oli Eesavi lapselaps. Kenislased elasid Palestiina aladel juba enne, kui see iisraellaste poolt vallutati. Osa neist kaasati proselüütidena Juuda suguharu juurde. Hoolimata sellest, et Kaalebist oli saanud Juuda hõimu saadik ja üks juhtidest, kutsuti teda siiski kenislaseks. Võib-olla tuli tema erinevus sellest, et tema mõtlemine erines tema kaaslastest, ja teades tema päritolu tegid nad talle selgeks, et ta ei olnud üks neist. Jeesus sai osa sarnasest  kohtlemisest seoses tema Galilea päritoluga.

Me vajame ka nende inimeste arusaamu, kes on meist erinevad.  Euroopa etnilised ja sisserännanud rahvused toovad seda erinevust tugevasti esile ka koguduse elus ja selle vormides.

Nad on näiteks vähemalt osaliselt muutnud kristluse välimust Londonis ja teistes suurtes linnades. Nad näitavad meile, et isegi tänapäeva Euroopas on võimalik oma usku teistmoodi väljendada

Õnnistuspalve

Õnnistuspalve on soov, et Jumal tegutseks, õnnistaks ja oleks ligi teise inimese elus. Õnnistage üksteist koguduse teenistuste lõpus.

Palvesoovid

• Palvetame vastpöördunud inimeste eest meie kogudustes, et nad tooksid uut elujõudu ja vaateid, et kogudust vormida.
• Palvetame välismaalaste eest ja teiste rahvuste koguduste eest meie riigis. Palvetame suhete eest kodumaiste ja etniliste kirikute vahel.
• Palvetame mustlaste eest ja olukordade eest konfliktipiirkondades. Palvetame mustlaste koguduste eest ja vaimse ärkamise eest neis.
• Palvetame kirikuvastaste eest, inimeste eest, kes on teistsugused ja omavad teistsuguseid väärtusi, et me ei ehitaks mõttetuid müüre, vaid pigem kuulutaks evangeeliumi isegi ootamatutes kohtades ja ootamatutele inimestele.

 

Laupäev, 11. jaanuar – Kaalebi tütar Aksa

Piibli kirjakohad

Joosua 15:13-19; Kohtumõistjate 3:9-11; Luuka 18:1-8

Päevamõtisklus

Ja Kaaleb ütles: „Kes Kirjat-Seeferit lööb ja selle vallutab, sellele ma annan naiseks oma tütre Aksa.” Kui Otniel, Kaalebi venna Kenase poeg, selle vallutas, siis andis ta temale naiseks oma tütre Aksa. Ja kui Aksa tuli, siis kehutas Otniel teda oma isalt põldu nõudma. Kui Aksa eesli seljast maha hüppas, küsis Kaaleb temalt: „Mida sa soovid?” Ja ta vastas: „Anna mulle üks kingitus! Et sa mind oled andnud kuivale maale, siis anna mulle ka veeallikaid!” Ja ta andis temale ülemised allikad ja alumised allikad.

Kuidas sa end tunneksid, kui sinu isa annaks su auhinnaks, või pigem saagiks sellele, kes vallutab sõja ajal väga tugevalt kaitstud linna? Kuidas sa reageeriksid, kui kaasavaraks ja „õnnistuseks“ saaksid kuiva Negebi poolkõrbe, kui sa oled terve elu elanud kõrbes telkides ja nüüd on sul lõpuks võimalus pere luua? Kuidas oleks üles kasvada tüdrukuna, kelle terve põlvkond valmistub vältimatuks sõjaks? Kuidas oleks kasvada üles peres, kus on isa, keda pool rahvast austab ja teine pool tahab kividega surnuks pilduda? See on Kaalebi tütre lugu, kes lõpuks antakse naiseks Kaalebi vennapojale Otnielile, kes on Iisraeli esimene kohtumõistja pärast Joosua surma. Ka sellel tütrel oli teistsugune vaim.

Mille poolest oli ta erakordne? Tema kohta on Piiblis väga vähe kirjutatud, kuid sellest hoolimata näeme, et ta oli väga sihikindel ja otsusekindel noor naine. Olukorras, kus ta isa lubas ta parimale sõdalasele, ei olnud ta võib-olla liiga entusiastlik, kuigi vanemate korraldatud abielu ning isa sõna tähendasid tol ajal hoopis midagi muud. Ta pidi olema allaheitlik, kuid ta ei rahuldunud vähesega. Kui tema isa saatis ta abiellumise järel viljatule maale, ei kartnud ta talle vastu astuda ja paluda temalt veeallikaid, mis Lõuna-Iisraeli piirkonnas olid esmatähtsad joogivee saamiseks ja põldude rajamiseks. Kaaleb andis need talle. Sellest ajast alates pakkusid nad varjupaika paljudele teelistele, kes sellest piirkonnast läbi läksid ning ning varustasid veega ümberkaudseid pelgulinnasid.

Isegi tema abikaasa „valik“ ei olnud lõpuks nii halb. Otniel oli pärast Joosua surma esimene kohtumõistja ja tundub, et ka parim. Jumala vaim oli temaga ja aitas tal võita vaenlasi ning riik elas 40 aastat rahus. Ilma oma naiseta poleks tal aga võib-olla olnud midagi süüa, juua ega kuskil elada.

Palvesoovid

• Mehed, palvetame oma naiste eest ja täname neid nende abi ja toetuse eest.
• Palvetame naiste eest, kes on juhtivatel positsioonidel või kellel on erinevad vastutused koguduses ning nende eest, kes püüavad leida tasakaalu oma emarolli ja töökoha vahel.
• Palvetame usklike naiste ühenduste ja nende arengute eest.
• Palvetame noortele naistele suunatud teenimistöö eest meie riigis
• Palvetame prostitutsiooni ja inimkaubanduse peatumise eest meie riigis ja Euroopas ning hea seadusandluse eest selles valdkonnas. 

Pühapäev, 12.jaanuar –Tugevam kui kunagi varem

Piibli kirjakohad

Joosua 14:6-15; Psalm 91; Heebrea 12:12-15

Päevamõtisklus

„Ja nüüd, vaata, Issand on mind lasknud elada nõnda, naguta ütles; on aga juba nelikümmend viis aastat sellest, kui Issand kõneles selle sõna Moosesele, siis kui Iisrael rändas kõrbes. Ja nüüd, vaata, ma olen praegu kaheksakümmend viis aastat vana. Aga ometi olen ma tänagi veel nii tugev nagu sel päeval, kui Mooses mind läkitas: nagu mu ramm oli siis, on mu ramm ka nüüd sõjaks, minekuks ja tulekuks. Anna siis nüüd mulle see mäestik, millest Issand sel päeval rääkis, sest sa kuulsid sel päeval ise, et seal on anaklased ja suured kindlustatud linnad. Vahest on Issand minuga ja ma ajan nad ära, nõnda nagu Issand on öelnud.”

Siin näeme Kaalebit pärast 40 aastat kõrbes olemist ning veel viit aastat sõjapidamist. Ta seisab samasugusel teeristil ja näeb samasuguseid kindlustatud anaklaste linnu nagu siis, kui Mooses ta noore maakuulajana välja läkitas. Ta on kaheksakümne viie aastane, kuid ta ei ole kaotanud oma jõudu ega midagi tõotusest mille ta oli saanud, kuid mille eest siiski veel võitlema pidi. Need ei ole tõotused, mis talle midagi maksma ei lähe, vaid mida ta ei ole hüljanud isegi aastakümneid hiljem. Niisiis saab Kaaleb Hebroni endale ja oma järglastele, kes jäävad sellele territooriumile kuni Babülooniasse pagendamiseni.

Kaaleb peab meid oma elujõuga kütkestama. Jumal, kes hoidis Kaalebit elus, kuigi kõik tema eakaaslased surid kõrbes, enamasti loomulikku surma, andis talle ka piisavalt jõudu lõpule viia töö, mis talle oli ette valimistatud. Üks suurimaid ja veenvamaid tõendeid Jumala olemasolu kohta on vanemad inimesed ning nende sügavad Jumalaga koos elatud elu kogemused.

Inimeste palvetel, kes on kogu oma elu elanud ustavuses ja pühendumises Jumalale, on tavaliselt teine mõõde ja sügavus. Sellepärast vajamegi ka neid kaheksakümne- ja üheksakümneaastaseid Kaalebeid, kellel on julgust lõpetada oma missioon ja inspireerida teisi.

Palvesoovid

• Palvetame meie koguduste kõige vanema põlvkonna eest, et nad võiksid oma võidujooksu hästi lõpetada, et nad ei loobuks oma missioonist ja rajaksid teed noortele inimestele.
• Palvetame oma koguduste juhtide ja vanemate eest.
• Palvetame oma vanemate ja vanavanemate eest, kes ei ole veel kuulnud evangeeliumi.
• Palvetame inimeste eest, kes on asunud oma erialadele kõrgete ideaalidega ning nüüd võitlevad nende säilimise eest – juristid, arstid, õpetajad, sotsiaaltöötajad jne.
• Palvetame vaeste eest ja nende eest meie linnas, kellel on puudu suhetest – orvud, vanemad inimesed, vangid, prostituudid jne – ja kõikide organisatsioonide eest, kes teenivad neid meiekogukonnas.