Allianssnädal 2012

Sissejuhatus

Euroopa Evangeelne Allianss palus prantsuse keelt kõnelevatel Euroopa riikide Allianssidel kirjutada 2012. aasta palvenädala mõtisklused. Niisiis Belgia, Prantsusmaa (CNEF, Conseil national des évangéliques de France) ja prantsuse keelt kõneleva Šveitsi (RES – Réseau évangélique Suisse) Evangeelsed Allianssid pöördusid sellega oma riikide suurematel Piibli- ja Teoloogia Ülikoolide poole. Sellel oli mitmeid eeliseid, kaasa arvatud garantii, et kirjutiste teoloogia on veatu. Me eeldame, et Piibli asjatundjatel on kergem ühe teksti mõtet mõne reaga edastada, kuna nad teavad, kuidas jõuda otse selle sisusse. Tegelikult on meie otsusel ka teine põhjus ja me avaldame siinkohal oma tagamõtte: me tahame tähelepanu juhtida meie Piibli- ja Teoloogia Ülikoolidele rõhutamaks, kui olulised need on Kristuse ihu harimise jaoks. Me tahame, et inimesed, kes Palvenädalast osa võtavad, mõtleksid, kuidas nad saavad neid ülikoole toetada, ning kuidas nende ressursse võimalikult hästi ära kasutada. Kristlased peaksid kasutama tarkust ja arukust, et teada, kuidas praegusel ajal käituda, aga nad saavad seda teha ainult siis, kui nad on juurdunud Jumala Sõnasse.

Teiste sõnadega, palun tänage Jumalat naiste ja meeste eest, kes õpetavad Jumala sõna meie ülikoolides. Palvetage nende eest, uurige välja, mida nad teevad ja küsige endalt, kas Jumal tahab, et te veedaksite ühes neist mõned kuud või aastad…

2012. aasta teema: Muudetud Issanda Jeesuse Kristuse võidu läbi (1Korintlastele 15:51-58)

 

	Päeva teema	Piibli tekstid
1. päev	Muudetud igaveseks eluks	1Korintose 15:51-58Jesaja 25:6-9
2. päev	Muudetud Kannatava Teenija läbi	1Peetruse 2:18-25Jesaja 53:4-6
3. päev	Muudetud, oodates Kuningat Kristust	Psalm 2
4. päev	Muudetud tänu võidule Kurja üle	Rooma 12:17-21Psalm 37:1-11
5. päev	Muudetud ülestõusnud Issanda rahus	Johannese 20:19-23
6. päev	Muudetud Jumala armastuse läbi	Johannese 15:9-171 Peetruse 4:10
7. päev	Muudetud Püha Vaimu läbi	2Korintose 3:12-18Hesekieli 37:1-14
8. päev	Ühendatud Kristuse valitsuse all	Ilmutuse 3:21Psalm 97

Teema

Universaalse Palvenädala peateema tuletab meile meelde, et me oleme muudetud Kristuse võidu läbi, kes valitseb meie sees. See võit saadi ristil, kinnitati Jeesuse ülestõusmisega ja nüüd võivad kõik uskujad muutuda oma Kuninga sarnaseks. Nõnda saab meist kogukond, mis on muudetud Jumala armastuse kaudu. See protsess saab täielikuks meie kõikide ülestõusmise päeval. Igaviku väljavaade heidab valgust sellele, kuidas Kuningriigi inimesed praegu elama peaksid.

1. päev – Muudetud igaveseks eluks

 Põhitekst: 1Korintose 15:51-58

Lisalugemine: Jesaja 25:6-9

Mõtisklus

Paulus ütleb, et ta avaldab meile müsteeriumi. Uues Testamendis on müsteerium tõde, millest inimesed ei saa oma intelligentsile toetudes aru, kuid mille saab avalikuks teha prohvetliku sõna kaudu. See on see mõte, mida Paulus siin välja toob, teades, et me kõik sureme ühel päeval. Kristlase lootus surmaga silmitsi seistes ei ole inimlik. See on Jumala töö ja tõotus. Me vajame uuendatud silmi, et seda näha ja aktsepteerida. Jumal pakub seda samuti oma armu kaudu. Issand Jeesus Kristus annab meile võidu! (salm 57). Et surma üle võitu saada, pidi ta kõigepealt patu üle võidu saama. Sellepärast tulebki Ülestõusmispüha nii ruttu pärast Suurt Reedet. Ristil võttis Jumala poeg enda peale karistuse meie pattude eest. Sellega täitis ta seaduse nõuded ja eemaldas needuse, mille meie sõnakuulmatus meie peale tõi. Niisiis, kuna seadus ei ole enam meie vastu, oleme vabastatud patust ja surmast.

Tühi haud sellel pühapäeva hommikul on meie endi ülestõusmise garantii. Kuna Kristus on tõusnud ihulikult, võime kindlad olla, et Jumal on meid kaasanud oma inimkonna taastamise töösse selle kõigis valdkondades. Nüüdsest muudetakse meid pidevalt nii vaimselt kui ka moraalselt. See peab endas kaasama kõiki meie elu aspekte. Ja igavikus on ka meie ihud austatud.

Selle patuse loomuse surm annab meile igavikulise kindluse, et meie töö pole asjatu (salm 58). Ei ole juhus, et pärast seda suurepärast peatükki ülestõusmise kohta, muutub Pauluse õpetus väga lihtsaks, kui ta hakkab rääkima ohvrist. Saksa teoloog, Dietrich Bonhoeffer, kes suri oma natsivastaste seisukohtade pärast, on öelnud: “Maailma võib homme lõppeda. Kui see juhtub, siis lõpetame meie parema tuleviku nimel töötamise, kuid mitte enne.”

Palveteemad

–          Palume, et Jumal meid täielikult veenaks, et Ta on ristil võidu saanud, et me võiksime tõesti elus hoida oma lootust, et patune loomus on surnud.

–          Palume, et Jumal näitaks meile, kuidas peaks muutuma meie töö Tema jaoks ülestõusmise valguses. Palume, et Jumal meile ülestõusmise läbi näitaks, kuidas peaks muutuma meie töö Tema heaks.

–          Palvetame kõigi inimeste eest, keda teame, kes võitlevad surmava haigusega ja nende eest, kes on hiljuti kaotanud lähedase.

2. päev – Muudetud Kannatava Teenija läbi

 Põhitekst: 1Peetruse 2:18-25

Lisalugemine: Jesaja 53:4-6

Mõtisklus

Meie kirjakoht asub sektsioonis, kus apostel Peetrus räägib teemal, et kristlased peaksid elama head elu paganate keskel, et nad sellest “annaksid au Jumalale aruandmise päeval” (salmid 11-25). Taoline hea käitumine tuleb jumalakartusest (salm 17) ja on vastavuses suveräänse Jumala avalikustatud tahtele allumisega. Üks viis, kuidas seda näidata, on see, kui usklikud teenijad alluvad oma isandatele, isegi kui nad osutuvad keeruliseks (salm 18).

Üks peamisi kristlikke käitumismudeleid on mudel Kristusest kui kannatavast teenijast (salmid 21-25). See, mida kristlased peavad head tehes ebaõiglaselt kannatama, muutub nende jaoks armuks, kui nad otsustavad, et teevad seda Jumala tahte pärast. (salmid 19-20).

Peetruse sõnad põhinevad Jesaja 53. peatüki tekstil. Sellel on kaks osa – mudel sellest, kuidas Kristus käitus õigustamata kannatusega silmitsi seistes ja pääste, mis tuleb Kristuse ohvrist.

Esimene osa meenutab meile, et Jeesuse Kristuse eeskuju põhineb meie kuulekusel Jumala avaldatud tahtele. See tähendab olla nagu kannatav teenija Kristus, elada õiglast elu ilma vägivalla ja kättemaksuta murdes vabaks patu haardest. Kristlased püüavad teha seda, mis on õige, ning anda oma elud Karjase ja oma hingede Järelvaataja kätte.

Teine osa selgitab, et me ei saa omaenda pingutusst käia Kristuse jälgedes vaid ainult Jumala armust, mis on meieni jõudnud läbi Kristuse unikaalse päästetöö ristil.

Nii meie suhetes üksteise kui ka teiste kogudustega, meie misjonitöös või organisatsioonis võib juhtuda, et peame mõnikord taluma ebaõiglast kohtlemist ning tegema seda tasaduse ja alandlikkusega. Kas me oleme valmis neid asju aktsepteerima ilma probleemideta, kui see tähendab, et evangeelium levib Jumala auks?

Palveteemad

 –      Palvetame, et võiksime Jumala armust päev päevalt muutuda Kristuse sarnasemaks, et me saaksime elada head elu, isegi kui see tähendab ebaõiglaselt kannatamist.

–      Palvetame, et teadlikuna Jumala isikust ja tööst, võiksime koguduse ja maailma keskel Tema tahtes käia ning et Tema evangeelium ja au oleksid meie prioriteedid.

–      Palvetame inimeste eest, keda teame, et neid diskrimineeritakse või eiratakse, kuna nad tahavad järgida Kristust.

3. päev – Muudetud, oodates Kuningat Kristust

 Lugemine: Psalm 2

Mõtisklus

Maailma valitsejad töötavad üheskoos, et Issanda ” Võitu” troonilt tõugata (salmid 1-2). Peetrus ja Johannes suunavad need salmid Rooma ning  juudi võimude pihta, kes ühendasid jõud, et Kristust surmata (Ap 4:25-27). Issand naerab selliste inimlike kavatsuste üle. Ta valitsus on juba seatud Siionile (salm 6). Tema Messias kuulutab iseenda kohta Jumala otsuse: “Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin sinu.” Uues Testamendis toob see otsus välja Poja kolm rolli: Prohvet, Ülempreester ja Kuningas (Hb 1:5; 5:5; Ap 13:33). Ülestõusmine näitab Jumala heakskiitu Jeesuse päästetööle ja kinnitab Ta autoriteedi (Ap 13:23-33).

Võidukas Messias saab rahvad oma pärandiks ning valitseb nende üle ”raudkepiga” (salm 9; Ilm 2:5). See on viide mõõgale, mis on ”Jumala Sõna” ja kuulub ”kuningate Kuningale ja isandate Issandale” (Ilm 19:13-16; Hb 4:12; Js 2:2-3).  Ka koguduses, see,”kes võidab ja minu tegusid lõpuni hoiab,” valitseb samal viisil rahvaste üle (Ilm 2:26).

Ka valitsejad vastavad Jumala kutsele. Nad alistuvad Talle ja neid juhib Tema tarkus. Nad teenivad ja kardavad Issandat. Nad ülistavad Poega ja usaldavad Teda (salmid 10-12). See on õnnistus, mis lubati Aabrahamile – Kristuse ristil tehtud töö õnnistus, pääste õnnistus (1Ms 12:3; 17:6; Gl 3:8,14).

See Psalm meenutab meile, et Kristus valitseb. See kutsub meid ülistama oma Kuningat ja palvetama, et Tema kuningriik tuleks. Kuni Kogudus ootab Tema aulist tagasitulemist, motiveerivad seda jätkuvalt apostlite sõnad: ”Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal. Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad… Ja mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.”(Mt 28:18-20)

Palveteemad

–      Selles maailmas, kus on nii palju ebaõiglust, palvetame kõigi juhtide eest, kellele Jumal on andnud võimu, et maailmas oleks õiglus. Palvetame ka, et nad õpiksid tundma Kristuse tööd ja teaksid, et nad teenivad Issandat.

–      Palvetame, et järjest rohkem inimesi, lähedal ja kaugel,”otsiksid pelgupaika Kristuses”ja leiaksid rõõmu Temas! (Ps 2: 12)

4. päev – Muudetud tänu võidule Kurja üle.

Põhitekst: Rooma 12:17-21

Lisalugemine: Psalm 37:1-11

Mõtisklus

Tänane tekst toob välja Uue Testamendi idee võidust vaimus. Kui me inimestena räägime “võidust”, on sellel tihti kättemaksu, valitsemise või isegi hävitamise kõrvalmaik, aga Uue Testamendi kontekstis võtab see sõna teise suuna. “Võitmine” näitab kvaliteeti, mis on seotud armastuse ja pühadusega. Näiteks, tagakiusatud kristlased on võidu saavutanud, kui nad palvetavad nende eest, kes neid valesti kohtlevad. Iga kord, kui me viha, kibestumuse või kättemaksu seljatame, tuleb see meie Päästja võidust ristil Kurja üle. Usus käime me Tema enneolematu võidu jälgedes. Rooma kirja 8. peatükis, salmis 37 on Püha Vaim meile jätnud suisa konkreetse sõnumi: Jumala armu läbi saame me täieliku võidu (oleme ülivõidukad). See auline sõnum ei tohi panna meid unustama, et oleme Kristuse võiduga seotud ainult meie enda isikliku osaluse kaudu. Me peame heaks kiitma selle, mida Kristus on meie eest ristil juba teinud. Kas me võime rahulduda lihtsalt kurja hülgamisega, kui on palju parem aktiivselt head otsida? Kas me peaksime kättemaksu vaimu lihtsalt vältima, kui saame tegelikult olla õnnistuseks neile, kes meid oma vaenlasteks peavad? Plaan, mis Jeesus meile jättis, näeb ette, et me saavutaksime heaga võidu kurja üle. Psalmist 37: 3-5 näitavad meile kolm elulist suhtumist, panemaks võitu praktikasse: Looda Issanda peale, rõõmusta Temas ja anna oma tee Tema hooleks. Olgu see täna meie jaoks tõde!

 Palveteemad

 –      Nagu Meie Isa palve meile õpetab: “Päästa meid ära kurjast”.

–      “Issand, usu läbi aita mul juba eos ära lõigata iga vale tunne, mis võib mu poole tulla ja mind kurja juhtida”.

–      ”Issand, tee minust tõeline võitja, Sinu Sõna vaimus.

5. päev – Muudetud ülestõusnud Issanda rahus.

 Lugemine: Johannese 20:19-23

Mõtisklus

Jeesus oli surma saadetud, hauda asetatud. Jüngrid on hirmul ning kohtuvad salajas. Järsku tuleb Jeesus nende juurde, näitab neile oma käsi ja külge…. Taaskord kogevad jüngrid rõõmu ja see muudab neid.

Esiteks, rõõm toimib läbi rahu, mida Jeesus neile annab (salmid 19, 21). See on see rahu, mida nad vajavad, et seista silmitsi vaenuliku maailmaga, rahu sest Isa ja Poeg on Püha Vaimu läbi nendega (14:23-31; 16, 33). Teiseks, Püha Vaim on, kes toob esile selle muutuse jüngrites (salm 22). “Tõe Vaim” (14:17; 15:26; 16:13), “Nõuandja” (14:16-26; 15:26; 16:7), kes kompenseerib Jeesuse füüsilise eemaloleku,  võimaldab neil Jeesuse tööd jätkata (14:12-14) ning teha isegi “suuremaid tegusid” (14:12). Vaim on see, kes mõistab kohut maailma üle patu, ebaõigluse ning tuleva kohtumõistmise pärast (16:8). Kolmandaks, muutusel, mis leiab aset jüngrites läbi rahu anni ja Vaimu anni, on eesmärk – see on misjoni jaoks, 21. salmi läkituse kohta. Ja see misjon on peamiselt pattude andeks andmine Jeesuses Kristuses (salm 23).

Nelipühipäev pidi olema see (Ap 2), mis muudab jüngreid ja kust algab misjon. Kuid Jeesus aimas ette mõju, mis tulevastel põlvkondadel maailmale on (17:18-21), sest evangeelium peab jõudma maailma otsteni (Ap 1:8). See on põhjus, miks Jeesus tõotab olla meie juures ”kuni ajastu lõpuni” (Mt 28:20). Me ei ole kõik andekad evangelistid, kuid usklikena oleme kõik täidetud ülestõusnud Issanda rahu ja Vaimuga, seega peame me kõik ”kuulutama tema kiidetavust, kes meid on kutsunud pimedusest oma imelisse valgusse” (1Pt 2:9).

 Palveteemad

–      Täname Jumalat, et ta saatis Kristuse siia maa peale.

–      Täname Jumalat, et ta saatis oma esimesed jüngrid.

–      Täname Jumalat Tema rahu ja Vaimu anni eest meile.

–      Palvetame, et Jumal töötaks meie sees, et aitaksime evangeeliumil jõuda maailma otsteni. Palvetage, et Jumal tõstaks esile evangeliste; et igaüks meist: iga naine, mees, tüdruk ja poiss, annaks kõik oma annid Jumala kasutusse Tema Hea Uudise levitamise töö jaoks; et me oleksime kõik piisavalt vaprad, et haarata kinni igast võimalusest rääkida Kristusest (vt 1Pt 3:15, Kl 4:5-6).

Põhitekst: Johannese 15:9-17

Lisalugemine: 1Peetruse 4:10

Mõtisklus

Tänane teema paneb meid kahe reaalsuse keskele, mis näivad täiesti vastuolulised – inimesed on piiratud ja patused, ometi on Jumala armastus mõõtmatu. Tundub, et nende kahe vastandi vahel pole ühtegi ühist punkti, kuid siiski kohtuvad nad risti juures.

Jumal oma armastuses, muudab patuseid inimesi, et teha neid Tema sarnaseks. Nii et kas kristlastel on armastusele ainuõigus? Kindlasti mitte, aga kristlik armastus on teistsugune! See tuleb Jumalalt ja sihib ei millegi vähema kui Tema au poole siin maailmas (Jh 15:9, 12)

Jeesuse armastus tuleb Jumalalt. See on puhas, isetu, tingimusteta, erapooletu, hoolib rohkem teistest kui endast, andestab kõik, talub kõike (1Kr 13). Ja Isa näitas oma armastust maailma vastu ristil oma Poja Jeesuse läbi.

Kui Jeesus armastab meid nii nagu ta Isa meid armastab, peame ka meie selle armastusega armastama. See ei piirdu kaugeltki meie inimlike tunnete ja emotsioonidega. Jeesus ütles: ”Kui te mind armastate, siis pidage mu käske” (Jh 14:15). Niisiis on Jumala armastamine Tema käskude täitmine. Keegi meist ei saa armastada Jumalat ilma põletava jõuta ja isetuseta, mida Tema on meile näidanud. Mida Jeesus oma järgijatelt palub, on, et nad näitaksid oma armastust Tema vastu armastades üksteist. ”Armastage üksteist, nagu mina olen armastanud teid… Teie olete mu sõbrad, kui te teete, mida ma teid käsin.” (Jh 15:12-14)

Jumala armastuses meie vastu pole kahtlust. Ta tõestas seda ristil, kuid meie armastus Jumala vastu on ilmne ainult siis, kui me armastame üksteist.

Inimeste armastamine, kellele me ei meeldi, on väga kivine tee, aga see on see, mida mööda Jeesus palub meil käia. Niisiis teevad kristlased Jumala tahet armastades teisi. “Kui te mind armastate, armastage üksteist.”

Palveteemad

–      Palvetame teoloogiatudengite pärast ja jutlustaja-praktikantide pärast, et nende pead ei oleks lihtsalt tarkust täis, vaid nad võiksid muutuda Jumala armastusest.

–      Inimeste jaoks muutub kirik järjest ebaolulisemaks. Palvetame, et see muutuks selleks, mis ta pidi olema – muudetud Jumala poolt ja tunnistuseks maailmale.

Põhitekst: 2Korintose 3:12-18

Lisalugemine: Hesekieli 37:1-14

Mõtisklus

Paulus väljendab end väga selgelt nii juutide kui paganate suhtes: “nende mõtteviis on paadunud“[1], meie silmade ees on „kate“. Ainult „jääk“ on Messiale vastanud. Selles vastuses, mida me kutsume „pöördumiseks”, “eemaldatakse kate.” Mis on selle “katte” ja “paadunud olemise” tähendus, mis selles tekstis 6 korda ilmneb? Moosese Seadus oli ajutine abinõu, kuni oodati Messia ilmumist. Sellepärast kattiski Mooses oma näo, et sümboliseerida, et Seadusel oli “eesmärk”2. Nagu Paulus ütleb: “Kristus on Seaduse lõpp (ing k. kulminatsioon/haripunkt)” (Rm 10:4). Nii kaua kui juudid hoiavad oma legalistlikku lähenemist, on nad köidikuis ja ei näe Seaduse tõelist tähendust (Gl 4:24). Meie sees elav Jumala Vaim on see, kes annab ilmutusi ja põhjustab sisemist muutumist. Siis liigume me orjusest “vabadusse”. 3 See vabadus on vabadus patust ja igasugusest käsuseadusest. Vastuoluliselt tähendab vabadus ühtlasi ka “Kristuse orjaks olemist” (Ef 6:6). Tulemus on see, et iga Kristuse järgija on uus Mooses, katmata näoga, sest eesmärk on nüüd saavutatud. Kristuse Vaim elab meis. Kristlasi “poleeritakse nagu peegleid” 4. Pauluse päevil tehti peegleid hästipoleeritud metallist. “Issanda Vaim põhjustab metamorfoosi”, et muuta meid peegli sarnaseks. “Aust ausse,” muutusest muutusesse, ma liigun Kristuse “pildile” järjest lähemalt, kuni viimase ülestõusmiseni.

Hoiatus kõikidele kristlastele! On tuhandeid viise, kuidas kate tagasi panna. Kõik käsuseaduse vormid on elu Vaimuga vastuolus. Pöördumine on ainuke viis, kuidas Isa tahet praktiliselt välja elada. Kuidas? Kõik, mida me tegema peame, on otsima Issandat, õppides Tema Sõna, veetes Temaga aega, ülistades ja austades teda oma igapäevases elus, lastes Vaimul ennast juhtida ja Talle kuuletuda! Kui me seda teeme, paistab Tema jumalik valgus meie ümber ja peegel saab järjest enam poleeritud, et näidata Jumala armu.

Palveteemad

–      Palvetame, et Issanda Vaim jätkaks oma sügavat tööd meie sees nagu Ta tegi nägemuses kuivanud luudest (Hs 37:1-14).

–      Laseme Jumalal meie ebatäiuslikkuse kallal töötada, et nagu vanad metallpeeglid, võiksime ka meie olla piisavalt läikivad, et Teda hästi peegeldada.

–      Palvetame, et me ei laseks ühelgi kattel tulla meie ja Eluallika vahele. Palume Kristuse tarkust ja ilmutust, mida ainult Tema saab oma Vaimu läbi edastada.

–      Ja nagu peeglid, laseme Issandal endid kasutada, et terve Seaduse eesmärk teatavaks teha – Kristus, meie Issand.

[1] Verbi leidmiseks  vaata Mk 6:52; 8:17; Jh 12:40 ja Rm 11:7.

[2] Paljud tõlgivad seda kui “lõpp”, aga see teeb tähenduse keeruliseks.

[3] «Vabaduse» leidmiseks Rm 8:21; 1. Kr 10:29; Gl 2:,4; 5:1,13; Jk 1:25; 2:12; 1. Pt 2:16,19.

[4] Seda verbi tõlgitakse tihti kui “peegeldab nagu peegel”. Me pakume tõenäolisemat tõlget.

Põhitekst: Ilmutuse 3:21

Lisalugemine: Psalm 97

Mõtisklus

Jätke keskpärasus seljataha ja liituge võitjatega – seda palub Jeesus teha Laodikeia kogudusel, mis on Ilmutuse raamatu Seitsmest Kogudusest viimane. Nad olid leiged, mitte kuumad ega külmad (Ilm 3:15). See on tänapäeval liigagi tuttav. Me ei taha paati kõigutada. Me võime lihtsalt kõike sallida, peaasi, et see ei riku meie endi heaolu, aga sedasi on võimatu Jumalale meelepärane olla.

Jeesus ütleb, et ta “sülitab” leige koguduse välja. Aga Ta tõotab ka tervendada ja muuta iga inimese, kes Tema poole pöördub. Pole vajadust mööda maailma ringi joosta gurusid otsides. Kristus koputab uksele. Läbi Püha Vaimu juhatab ta kõiki neid, kes mõtisklevad Jumala sõna üle. Ta annab neile tagasi nende esimese armastuse kire.

Sõnum Laodikeia kristlastele lõpeb kindla, helde ja usaldusväärse tõotusega. “Kes võidab, sellel ma lasen istuda koos minuga mu troonile, nagu minagi olen võitnud ning istunud oma Isaga tema troonile.” (Ilm 3:21) Kõik need, kes avavad oma elud Jeesusele, ühinevad võidumeeskonnaga. Miljonid lunastatud inimesed kõikidest suguharudest ja keelkondadest jagavad Jeesuse au. Nad ühinevad kogu looduga, kui see ülistab kõikvõimsat Issandat (Ps 97).

Palveks

–      “Issand, aita mul kõrvale heita keskpärasus ja vaimne iseseisvus. Aita mul (taas)avastata, kui väga suur on Sinu armastus minu vastu. Palun lase mu südamel olla iga päev Sinu suhtes tulikuum.”

–      “Issand, me palvetame koguduste, pastorate ja kristlaste eest, kes on kaotanud usalduse evangeeliumi tõe vastu, ning innukuse Sind teenida.

Meie tänusõnad kõikidele, kes kirjutasid päeva mõtisklused.

Autorid:

–      1. päev: Faculté Libre de Théologie Evangélique de Vaux-sur-Seine et Institut Biblique de Nogent (Prantsusmaa)

–      2. päev: Institut Biblique de Genève (Šveits)

–      3. päev: Faculté Jean Calvin (Prantsusmaa)

–      4. päev: Institut de Théologie Biblique des ADD (Prantsusmaa)

–      5. päev: Institut Biblique Belge (Belgia)

–      6. päev: Centre Universitaire Protestant d’Etudes Interculturelles (Belgia)

–      7. päev: Institut Biblique Et Théologique d’Orvin (Šveits)

–      8. päev: Institut Biblique et Missionnaire Emmaüs (Šveits)

Alliansspalvenädal 2012 Tallinnas