Evangeelsele kuulutamisele orienteeritud kogudus
Helari Puu
Eesti EKB Liidu presidendi ettekanne EEA aastakonverentsil 2003
“Teie olete maa sool. Aga kui sool läheb läägeks, millega saab siis teha seda soolaseks? Ei see kõlba enam millekski muuks kui visata inimeste jalgade tallata. Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda märkamatuks linn, mis on mäe otsas. Ega süüdata ka lampi ja panda vaka alla, vaid lambijalale, nii et selle valgus paistab kõigile majasolijatele.” (Matteuse ev. 5: 13-15)
SOS signaal on kõlanud ning kõlab jätkuvalt meie ühiskonnas. Kallid kaaskristlased, meil tuleb jagada evangeeliumi elades kristlikku elu ja andes tunnistust oma Päästjast. Eesti Evangeelse Allianssi eestseisus on palunud mul rääkida teemal
Evangeelsele kuulutusele orienteeritud kogudus
Olen kasvanud üles pastori peres, kelle südamel oli eriliselt evangeeliumi kuulutamine. Ka minu vanaisa oli paljudes kogudustes oodatud kõneleja. Antud teemale on sundinud mind ka rohkem mõtlema minu praegune amet.
Jumal viib oma eesmärgid maailmas ellu kõigi Kristuse järgijate, oma koguduse kaudu. Kusjuures võime väita, et meil igaühel on oma vastutuspiirkond, mis tuleb täita hea sõnumiga Jeesusest Kristusest: Kõikidel kirikutel Eestis on vastutuspiirkonnaks terve meie maa; erinevatel kirikutel on selles oma osa, igal kogudusel on oma vastutuspiirkond ja igal kristlaselgi oma.
Viimastel aastatel on kristlikel juhtidel süvenenud arusaam, et me omame koguduse misjonaarsest olemusest vale pilti või lihtsalt ignoreerime seda. Samas võib kogudus olla muutnud ka kultuuriliselt ebaoluliseks. Midagi on kogudusega lahti. Pastor Allan Laur ütles ühes oma ettekandes, et Eesti kristlikule kirikule on vaja uut identiteeti! Seostaksin seda kindlasti koguduse eesmärgi mõistmisega. Samuti peab silmas pidama, et praegune aeg erineb oluliselt 10-12 aastat tagasi olnud rahvusliku ärkamisega kaasnenud vaimulikust ärkamisajast.
Üle terve maailma tegeletakse niisugust tüüpi koguduse kujundamisega, mida nimetatakse misjonimeelseks koguduseks. Sedalaadi kogudused ongi orienteeritud evangeelsele kuulutusele nagu kõlab käesoleva ettekande pealkiri. Kindlasti tähendab väljend misjonimeelne kogudus palju rohkem kui vaid meie tavalist must-valget pilti evangeelsele kuulutusele suunatud kogudusest, kuid minu arvates on just selles asja tuum. Selline kogudus mõistab kuivõrd vitaalselt on ta ühendatud nii Jumalaga kui ka teda ümbritseva maailmaga.
Suur küsimus on: Missugune on see evangeelselt kuulutav kogudus?
Selleks et olla evangeelselt kuulutav kogudus, peame omama värske nägemust kohaliku koguduse jaoks. Usun, et kohalik kogudus on Jumala esmane tööriist evangeeliumi kuulutamiseks üle kogu maailma. Kohaliku koguduse kohuseks on kuulutada evangeeliumi oma lähikonnas. Hoolitseda ka koguduste rajamise eest tema lähikonnas elavate eri rahvuste hulgas. Samuti on kohaliku koguduse kohuseks hoolitseda koguduste rajamise eest väljaspool oma lähikonda kuid seda valdkonda käesolev sõnavõtt ei puuduta. Kohalik kogudus pole mitte ainult Jumala esmane tööriist evangeeliumi kuulutamiseks üle kogu maailma, vaid evangeeliumi kuulutamine on ka kohaliku koguduse esmane prioriteet. Ükski muu tegevus ei tohi olla tähtsam kui evangeeliumi kuulutamine kohaliku koguduse kaudu. Kõik teised kohaliku koguduse tarvilikud tegevused peavad olema allutatud evangeeliumi kuulutamisele. Kasutades Fulleri Teoloogilise Seminari õppejõu, Charles Van Engeni sõnu võime öelda: Kohalik kogudus on kui Jumala misjonirahvas oma kontekstis.
Üsna tihti näeme, et koguduse elu on koondunud traditsiooniliselt jumalateenistuse, õpetuse, abistamisteenistuse ja evangeelse tegevuse ümber. Iga tegevus niisuguses koguduses võitleb väljendusõiguse eest, eelarverahade eest ja neid tuleb pidevalt tasakaalustada. Tulemuseks on suuremalt jaolt tarbija-mentaliteediga, egotsentriline kohalik kogudus. Sellist kogudust võime nimetada programmikeskseks koguduseks. Tähelepanu on pööratud sissepoole, ollakse ametis iseendaga. Sellisel kogudusel puudub tegelikult arusaamine, kes kogudus on. Kes nad on eriti seoses oma lähiümbrusega. Ka koguduste juhid ei ole võibolla kunagi endalt küsinud: Miks meie kogudus üldse eksisteerib? Vaimulikes õppeasutustes koolitatakse töötegijaid kes on õpetatud vaid säilitama oma koguduse liikmeid, hoidma neid rahulolevaina ja arusaamises, et pastoritelegi tuleks palka maksta. Evangeelse töö või misjoni toetamist nähakse raha saatmises kuhugi mujale, väljapoole oma kogudust. Ma ei räägi suuremate ühiste ettevõtmiste vastu, mida üks kohalik kogudus pole võimeline läbi viima. Kuid peamine misjonitöö toimub siiski kohalikul tasandil.
Teine võimalus vaadelda kohaliku koguduse olemust ja tegevust on kirjeldada seda terminiga misjon (või evangelism) kui elulaad. Sellise koguduse elu tuum on evangeelium, Jeesus ja tema suur misjonikäsk. Kõik niisuguse koguduse tegevused: jumalateenistused, õpetus, abistamisteenistus ja otsene evangeelne tegevus on selle tuuma teenistuses. Niisugune kogudus küsib alati, kuidas on üks või teine tegevus seotud peamisega, tuumaga? Kui keegi kogudusest pakub välja mingi uue tegevuse, siis vaadatakse, kuidas on see seotud eesmärgiga! Loomulikult jäävad mitmed mittevajalikud asjad sellisel juhul tegemata ja ressurss suunatakse eesmärgi teenistusse. Niisugune kogudus vabastab oma inimesed ja ressursid selleks, et täita Jumala eesmärki koguduse jaoks. See koondab inimesed, kes igatsevad ennast panustada selle eesmärgi saavutamise nimel. Arvan muide, neid inimesi on palju! Kindlasti rohkem kui mitmed pastorid seda arvavad. Sellist tüüpi kogudus pakub kvalitatiivselt erinevaid võimalusi, sest inimesed näevad kogu oma elu läbi suure eesmärgi prisma. See annab ühtlasi väärtuse ja asjakohasuse igale inimese elu aspektile.
Niisiis, meie ees on küsimus: Kuidas näeb välja misjonimeelne kogudus? Evangeelsele kuulutusele orienteeritud kogudus?
Emil Brunner on öelnud: Kirik eksisteerib misjonis nagu tuli eksisteerib põledes. Me ei saa mõista misjonit nägemata selles koguduse olemust ja me ei saa mõista kogudust vaatlemata tema suurt missiooni.
Head kaaskristlased, küsimus koguduse eesmärgist on väga tähtis. Ükskõik kas kohaliku koguduse tasandil, rahvuslikul või rahvusvahelisel tasandil tuleb meil selle küsimusega tõsiselt tegeleda. See kuidas me vastame, määrab ära meie sihid, abinõud ja strateegiad.
Britid John Hall ja Robert Mountford on uurinud ja analüüsinud paljusid tulemuslikult evangeeliumi kuulutavaid kogudusi maailmas ja püüdnud neid kirjeldada. Mõne sõnaga nende järeldustest.
I. Misjonimeelne kogudus ehk evangeelsele kulutusele orienteeritud kogudus on kogudus, kes teab mis ta on ja mille jaoks ta on.
See kogudus on Jumala rahvas. Jumal on tema eluallikaks, Jumal on tema pühendumise ja kuulekuse eesmärk. See on inimeste grupp, kes on kutsutud täitma Tema eesmärki. Selline kogudus teab, et ta on elav osa ülemaailmsest kogudusest ja on sellega vastastikuses sõltuvuses. See on apostellik kogudus. (Autorid ütlevad, et nad siiski julgevad kasutada seda sõna vaatamata suurele “pagasikoormale”, mis selle terminiga kaasas käib. Apostel – läkitatu). See kogudus teab, et ta on osa misjoniliikumisest ja ta pole mitte religioosne klubi. Selline kogudus tunnustab oma apostelliku (kaugemale vaatava, uut tööd rajava) visiooniga juhtkonda, kes varustab inimesi, kelle eesmärk on Jumala misjoniplaani ellu rakendamine. Selline kogudus püüdleb Jumaliku elu lihakssaamise suunas kasvavas ja paljunevas usukogukonnas. Pidagem silmas et ainult terve (haigusteta) organism kasvab ja paljuneb! See on loomulik kasvamine. Jüngreid kasvatav kogudus. Koguduse esmane eelistus on inimeste jüngriks tegemisel. Silmas peetakse nii õpetuse kõrgetasemelist esitust kui rakendamist. Tuletan meelde, et jünger on Jeesuse õpetusi rakendav isik, kes oma elu ja tunnistusega evangeeliumi edasi annab.
II. Misjonimeelsel kogudusel on midagi pakkuda.
Sellisel kogudusel on selge ja eeskujulik ühine elu. Seal on õhkkond, milles Jeesuse sarnane elu, Vaimu vili ja armastavad suhted on pidevas arengus. Jeesus ütles: “Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate” (Jh 13:35). See on suur väljakutse XXI sajandi kogudusele. Tihti kogeme just selles valdkonnas suuri puudujääke.
Silmatorkav ja pühendunud vaimulaad, kus tähtsal kohal on ühine ja isiklik Jumala kummardamine, on järgmine asi, mis sellisel kogudusel inimesele on pakkuda. See on kogudus, kus kuulatakse Jumalat, kogudus kelle palvetes on reaalsete inimeste tegelikud olukorrad. Inimesed on pühendunud kuulekalt Jumala teedele.
Kogudusel on pakkuda sõnum, mis puudutab inimest ja tema elu. Niisugusel sõnumil on väga selge veendumuste ja väärtushinnangute alus. Just see puudub suurel osal inimestest meie tsiviliseeritud maailmas. Kogudus lubab Piiblil juhtida kogu oma elu. Selline kogudus usub, et Jumalal on ikka veel meelevald elusid muuta.
Selline kogudus hoolitseb oma kogukonna eest. Hoolitsetakse nii nende eest, kes on koguduses, kui nende eest, kes on väljaspool oma koguduse liikmeskonda. See muudab Jumala riigi mudeli reaalseks palju laiemalt kui vaid koguduse liikmed. Silmas peetakse nii materiaalseid vajadusi kui ka inimeste igavikulisi vajadusi.
III. Misjonimeelne kogudus on kontaktis kogukonnaga enda ümber.
Selline kogudus mõistab selle kogukonna olemust kelle keskel ta asub. Misjonimeelne kogudus on arukas ning võtab kuulda neid, kes on rohkem kursis ümbritseva ühiskonna ja selle muredega. Kogudus analüüsib hoolikalt kogukonna olemust ja iseenda elu.
Selline kogudus rajab suhteid mittekristlastega ja sekulaarsete institutsioonidega. Ollakse dialoogis, kusjuures lähtutakse väga selgelt ja kindlalt kristlikust platvormist. Samuti on kogudus teatud partnerlus-suhetes ühiskonnaga, mille kaudu saab ta peegeldada Jumala riiki. Tuleb öelda, et paljud meie kogudused kannavad endaga ikka veel nõukogudeaegset pärandit – ollakse suletud oma seinte vahele ja ei soovita/osata suhelda kellegagi väljaspool.
Selline kogudus muudab mittekristlaste seas levinud kristluse mainet. Kristlikkusse kogudusse suhtutakse kohati kui tagurlikku ja oma ajast maha jäänud nähtusesse. Kontaktid inimestega väljaspool kogudust aitavad seda pilti muuta.
IV. Misjonimeelne kogudus hindab ja päästab valla oma liikmete annid.
Selline kogudus sõnastab olulisemad põhimõtted selles valdkonnas: Jumal annab ande kõikidele oma inimestele. Kõikidel Jumala omadel on osa tema riigi realiseerimisel. Mõned liikmed on kutsutud täitma teeniva juhtimise rolli koguduse keskel. Kasv ja paljunemine on vaimulikud põhimõtted, mida iga kogudus peab omaks võtma ja välja elama. Vastastikune julgustamine ja aruandmine on jüngriks olemise juurde kuuluvad põhielemendid.
Misjonimeelne kogudus rakendab need põhimõtted ellu koguduse sees. Tal on funktsionaalsed ja paindlikud struktuurid. Inimeste annid päästetakse valla koguduse sees. Selline kogudus rakendab need põhimõtted ellu väljaspool kogudust. Rõhutatakse kodu, igapäevast tööd ja puhkust kui Issanda riigi juurde kuuluvaid aspekte. Mõtelgem missugused oleme oma kodus? Millised kristlased oma igapäevase töö juures? Või puhkusel? Meid varitseb alati kaksikelu oht: pühapäeval ja koguduse keskel elame üht elu ja väljaspool seda aega hoopis teist elu. Evangeelsele kuulutusele orienteeritud kogudus päästab valla inimeste annid ja toetab nende kasutamist väljaspool kogudust.
V. Misjonimeelne kogudus saab aru, kuidas evangelism kõige paremini toimib.
Sellise koguduse stardijoon oma kogukonna keskel on kultuur, inimeste pürgimused, küsimused, vajadused ja vaimulaad.
Misjonimeelne kogudus rõhutab neid asju, mis on mittekristlastele kõige asjakohasemad, lähevad neile kõige rohkem korda: isikliku elu eesmärk ja mõte, mingisse kogukonda kuulumine (erinevad kogemused Eestis näitavad, et see mitte alati pole nii. Samalaadseid kogemusi on siiski ka mitmel pool maailmas), omaksvõetuse kogemine, elumuutus.
Selline kogudus rõhutab selgelt et evangeelne elulaad on evangelismi alus. Evangelism kui elulaad. Inimesed ja suhted on need, mis loevad! Keegi pastor jutustas noorest naisest kes tuli pärast evangeelset jutlust eestpalvele. Jutlustaja küsis temalt, mis oli see konkreetne mõte jutluses, mis ajendas teda selleks sammuks. Naine vastas, et ta ei mäleta midagi jutluse sisust. Ta tegi otsuse otsida isiklikku suhet Jumalaga pärast samal hommikul toimunud telefonikõnet oma vanematega, kes ütlesid talle, et nad andestavad kõik, mida tütar neile teinud on! Niisiis, koguduse liikmed on oma igapäevastes suhetes Jeesuse õpetusi praktiseerivad kristlased – kodus, sõprade ringis, koolis, tööl jne.
Kogudus õpib pidevalt kuidas oma usku jagada. Mitte ainult pastor pole see, kes oma usust tunnistab vaid seda teevad kõik koguduse liikmed nii tegudes kui sõnadega usku tunnistades. Kogudus korraldab oma elu nii, et inimestel on võimalik nende usku jagada. Kogudusel on selged eesmärgid kuidas Kristuse elu oma kogukonnas nii öelda “lihaks” muuta. Siin aitab eesmärgilause sõnastamine ja strateegiline tegevus.
Head sõbrad, Eesti koguduste ees on suur väljakutse – olla evangeelsele kuulutusele orienteeritud kogudused, misjonimeelsed kogudused! Olgu see meie igatsus, palveteema ja püüdluste siht. Tuleme erinevatest kogudustest ja traditsioonidest, kuid ma usun, et meil igaühel on mille üle tõsiselt mõtelda ja seejärel tegutseda.
SOS signaal kõlab: See On See Päev, Päästke Meie Hinged! Millega vastab tänane Eesti kristlik kirik? Olgu meil Jumalast antud värske nägemus kogudusest. See toob meile elu ja vitaalsuse. See värske nägemus tähendab, et me mõistame sarnaselt varakirikuga koguduse evangeeliumi kuulutamisele suunatud eesmärki. Kogudus ju selleks eksisteeribki.