JUTLUS ALLIANSSJUMALATEENISTUSEL NELIKAARE KIRIKUS 2022 – Rene Reinsoo

Kõne Kuressaare Nelikaare kirikus 10.01.2022        

Austatud piiskop Alur Õunpuu, pastor Simon Graf

Õnnistatud alanud Issanda aastat 2022. Suur tänu kutse eest siia armsasse Nelikaare kirikusse. Oleme Kihelkonna koguduse ansambliga Collecta äsja mõne laulu laulnud ja mõni on meil veel varuks ka. Palvenädala teemaks on siis sellel aastal Sabat ning tänasel õhtul konkreetsemalt „Sabat ja Jumala varustus”.

Jalutasin paari päeva eest õhtul koeraga metsateel, mõtlesin tänasele kokkusaamisele ning leidsin, et küll meie eesti keel on ikka üks imeline ja ilus keel. Sabat on ju eesti keeles hingamispäev. Soome keeles näiteks kümne käsu andmisel on väljend „pea meeles pühitseda lepopäivä”. See tähendab puhkust. Meie hingamispäev tähendab ju palju enamat kui vaid hinge tõmbamist ja puhkamist, pigem on see päev mis hingele vajalik. See tuletab meelde, et inimene pole vaid nähtav füüsiline keha, vaid meis on midagi palju enamat! Meil on olemas HING. Ja seda tuleb hoida.

1. Moosese 2,7 on kirjutatud: „Ja Issand Jumal valmistas inimese, kes põrm on mullast, ja puhus tema ninasse eluhinguse: nõnda sai inimene elavaks hingeks.” Kas võiksime siis öelda, et hing on meis olev jumalik osa? Ja siit edasi on hingamispäev just Jumalaga kokkupuutepunkti hoidmise päevaks. Arvan, et see on olulisem, kui sel päeval lubatud ja keelatud tööde loetelu püüda kokku seada. Eks variserid ju püüdsid seda teha, kuid jõudsid kohati äärmustesse. Näiteks öeldi mitu sammu tohib hingamispäeval astuda. Oli keelatud tööriista kandmine ning kui näiteks rätsep jättis õmblusnõela kuuerevääri ja selle kuuega hingamispäeval kõndis, siis oli ta juba käsku rikkunud – kandis tööriista! Karjaseamet oli vana väärikas amet, mida pidanud kuulsad esiisad, kuid Jeesuse sündimise ajaks olid karjased osaliselt põlu alla sattunud, sest nemad ei saanud ju korrakohaselt hingamispäeva pidada. Nad pidi iga päev loomade eest hoolt kandma. 

Markuse evangeeliumi 2.peatükis ütleb Jeesus: „Hingamispäev on seatud inimese jaoks, mitte inimene hingamispäeva jaoks; nõnda on Inimese Poeg ka hingamispäeva isand.” Võiks öelda, et Jeesus vabastas meile rõõmuks Jumala kalli kingituse: sabati ehk hingamispäeva, mis oli vahepeal käskude ja keeldudega kohati koguni koormaks või teiste inimeste süüdistamise põhjuseks saanud.

Eks on ju tänapäevalgi küllalt eluvaldkondi, kus ka hingamispäeval tuleb tööpostil olla: lehma ei saa üheks päevaks lüpsmata jätta, kiirabi peab vajadusel haige juurde minema, päästeametnik valves olema, et vajadusel kiiresti õnnetuspaigale jõuda, liinibuss ja praam sõitma jne. Aga samas on ka küllalt võimalusi, et me saame oma aega planeerida ning võtta aega hingamispäeva pidamiseks ehk siis oma hinge jaoks. Martin Lutherilt olla kord küsitud, et kui sul härg kukub hingamispäeval või pühapäeval kaevu, kas sa ei lähe teda siis välja aitama? Luther vastanud seepeale, et muidugi lähen teda välja aitama, aga kui ta igal pühapäeval kaevu ronib, siis las ootab seal järgmisel korral esmaspäevani.

Elus on ootamatuid olukordi mis vajavad kiiret lahendamist, aga samas tuleb ka jälgida, et me askelduste tõttu hingamispäeva kallist kingitust käest ära ei laseks libiseda.

Minu meelest hingamispäeva temaatikaga haakub väga hästi Luuka evangeeliumis olev lugu, kus Jeesus külastab kahte õde, Martat ja Maarjat. Marta on tubli perenaine, askeldab majas ringi, Maarja istus Issanda jalgade juurde ja kuulas tema kõnet. Marta pahandab ja soovib, et Jeesus Maarja talle appi saadaks.  Jeesus aga vastab seepeale, et Maarja on valinud hea osa, mida ei võeta temalt ära. Jäin hiljuti selle lõigu juures mõtlema, et kui Maarja hea osa jääb alles, kas siis Marta vajalikud askeldused on kaduvad? 

Meile on ju eluliselt vajalikud maitsev toit, soe ja korras kodu, puhtad riided – kõik need igapäevased vajalikud askeldused, mida selles loos tragi Marta sümboliseerib. Need on ääretult vajalikud ja tänuväärsed, kuid samas on nad tõesti kaduvad. Maitsev toit saab söödud ja pott on jällegi tühi, puhtad riided määrduvad ning vajavad taas pesemist, kodu on kenasti korda seatud ja varsti tuleb taas hari kätte võtta. Lapid suvel õue ilusa puuriida, kuid kevadeks on ta juba ahju aetud.     Selline meie elu on!  

Aga Maarja selles loos oskas tabada õiget hetke, võttis aega Jeesuse sõna kuulamiseks, kogus endasse igavest varandust. Seda saame meiegi täna palves teha.

Õp. dr. Toomas Paul on kirjutanud, et „Kultuuri oluline osa on pühad, läbi ajaloo on just pühad andnud võimaluse säilitada rahva püsimiseks vajalikku. Need on kultuuri parimad hetked ja suurimad saavutused. Muiste olid pühad aknaks teise ilma, nii minevikku kui tulevikku. Teatud ajaks jäeti argimured ja askeldused ning pühadega rännati vaimus kaasa.” – tsitaadi lõpp.

Minu meelest sobivad need sõnad imehästi ka hingamispäeva või pühapäeva sisu kirjeldamiseks. Teatud hetkeks jätta argimured ja askeldused, tõmmata hinge ning kogeda elu parimaid hetki, vabaduse kingitust mis meiele Jumala poolt on antud ning võimalust heita pilku nii minevikku kui ettepoole.

Mõelda neile, kes olnud enne meid, pidada kalliks nende mälestust. Üks meie järgnevatest lauludest on „Jäljed liival”. Saame olla tänulikud oma eelkäijatele aga samuti võtta aega ka nende jaoks, kes hetkel meie kõrval. Vaadata usus ettepoole, mida Jumala sõna on meile tõotanud. Mõelda Jeesuse tõotusele, et ta on läinud meile Isa juurde asemeid valmistama.  Koguda endasse seda kallist varandust, mis jääb püsima.  Jeesuse ema Maarja kohta öeldakse mitmel korral, et Maarja pidas sõnumi meeles – kui tulid karjased jõuluööl või oli 12 aastane Jeesus templis – Maarja hoidis need lood oma südames alal. Evangelist Luukast peetakse Maarja usaldusisikuks, võib-olla koguni tänapäeva mõttes Maarja perearstiks ning suures osas on just Luukas Maarja mälestused meile edasi andnud. Seega ongi Maarja hea osa alles jäänud ning meiegi saame sellest osa, kuid kahjuks tragi Marta valmistatud maitsvate rooga retsepti või näputöö kirjeldust pole meil enam kusagilt leida.

Sabatile ning Jumala andidele mõeldes on sobilik tuua siia kõrvale ka tänulikkuse teema. Sageli on ju nii, et kui tormame ringi, rassime ja kiirustame, siis võib minna meelest mida kõike head meil olemas on? Sabat on hea võimalus võtta aega, et vaadata ringi enese ümber – kaunis loodus, head inimesed, imelised annid kui saame näha, kuulda, liikuda, laulda – niipalju on head millest võime osa saada. Vahel võib tekkida ka väliselt sunnitud sabatiaega, mil tuleb aeg maha võtta ja järele mõelda. 

Vaatame abikaasaga teisipäeva õhtuti üht Itaalia haiglaseriaali „Sinu kätes”, kus osalise mälukaotuse läbi elanud endine haigla peaarst dr Fanti osavõtlikult patsiente aitab. Ta ei otsi kitsast diagnoosi, vaid vaatab inimest tervikuna. Ühes osas sattus haigalasse patsient, kelle elu oli üks sasipundar ja kes oli mures tekkinud sunnitud viivituse pärast. Talle sõnas dr Fanti südamlikult naeratades: „Haigus võib sind teha paremaks inimeseks.” Piiskop Joel Luhamets sõnas mõne kuue eest, et pealesunnitud koroonapiirangud andsid aega rohkem rahulikult Piiblit lugeda, elu kippuski väga kiireks muutuma.

Annaks Jumal, et me mõistaksime ise võtta õigel ajal aega maha, pidada Jumala kingitud sabatit, et olla ja saada paremateks inimesteks. Olla tänulikud tema imeliste igapäevaste andide eest.

Tuleme jõuluajast, kus Jeesuse sündmise püha ja talvine pööripäev on väga lähestikku. Päevad saavad pikemaks ning Päike hakkab rohkem paistma. Päikesel on määratu tähtsus meie elus. Tema gravitatsioonijõud määrab meie planeedi Maa täpse teekonna. Päikese soojus ja valgus annab elu. Taimed suudavad keerukas fotosünteesis muuta päikesekiired magusaks suhkruks, mille varal saavad taimed kasvada. On mõistetav, miks paljudes kultuurides on Päikest lausa jumalusena austatud. 

Meie võime aga pilgu tõsta veelgi kõrgemale – Looja poole, kes lisaks kõigele muule ka Päikese on valmistanud. Usulise fotosünteesi kaudu võib Jumala armu ja armastuse kiirgus saada meie sees reaalseks energiarikkaks suhkruks, mille varal saame vaimulikult kasvada ning toetada usus teisigi. 

Ja see ongi otsene „Sabat ning Jumala varustus”. Kogeda hinges rahu ning Tema õnnistuse läbi saavad ka meie maised vajadused kaetud. Ütleb Jeesus: Otsige esiti Jumala riiki ja kõike muud antakse teile pealegi!      Aamen