Allianssnädal 2018

Euroopa Evangeelne Allianss

2018 aasta alliansspalvenädala temaatilise materjali on ette valmistanud Hispaania Evangeelse Alliansi palve ja teoloogia toimkonnad.

Nädala teema on: PALVERÄNDURID JA VÕÕRAD.
Sõnumis on 5 olulist mõtet:

• Kristlane teab, et ta ei ole siin igavesti
• Kristlane ootab rõõmsalt tulevikku
• Kristlane oskab asju õigesti hinnata
• Kristlane võib kannatada tagakiusamist oma väärtuste tõttu
• Kristlane on armuline nende vastu, kes on võõrad

Alliansspalvenädala materjal kolmes keeles.
2018_alliansspalvenädal_eesti
2018_alliansspalvenädal_vene
2018_alliansspalvenädal_inglise

Palverändurid ja võõramaalased
7 – 14 jaanuar

Juhtkiri

Võõrad, palverändurid, teekäijad …

Mõni aasta tagasi nautisin oma sabatiaega. Mu mentor soovitas: “Ära investeeri ametlikku kõrgharidusse. Lase Jumalal sinusse investeerida.” Kuidas sellesse suhtuda, kui sinu kasutuses on neli kuud?
Ma kuulsin kuulsast palverändurite teekonnast Caminost, mis lõppeb Hispaania linnas nimega Santiago de Compostela. See pani mu südamesse unistuse. See unistus tuli taas esile siis, kui mõtlesin oma sabatiaja plaanidele. Seega otsustasin veeta kaks nädalat sellel palverännaku teekonnal ning saada “tõeliseks” palveränduriks.
Piibel ütleb, et me oleme võõrad, palverändurid ja teekäijad, nagu sa selle aasta palvenädala materjalidest lugeda võid. Meie loomulik kalduvus on aga proovida paigale jääda. Saksakeelne sõna kinnisvara kohta on Immobilien, mitte liikuv. Hea põhjus minusugusele paigalolevale inimesele hakata palverändurina liikuvaks.
Turisti ja palveränduri vahe on see, et turist tahab näha uusi asju ja palverändur tahab saada uueks. Seega otsustasin mitte käituda nagu turist. Ma külastasin vähe kohti ning vältisin tihedat kontakti teiste inimestega. Piibli üle mõtisklemine ning palvetamine olid mu igapäevase teekonna distsipliin. Ma õppisin, et väheste asjade kaasa pakkimine on väga loogiline, kuna ma pidin kõike ise kaasas kandma. Eesmärgile keskendumine ja mitte kõrvale kaldumine oli teine osa, mis said minu jaoks oluliseks. Ja pidev vestlus Jumalaga oli veel üks tähtis osa.
Ma hakkasin kuuma päikese all või vihmasaju käes kõndides rohkem mõistma Jeesust, kes sai maa peal palveränduriks. Ja hämmastavalt sai rännakul olemine mu jaoks rohkem koduseks kui tavapärane paigalolek.
Selle palvenädala jooksul esitatakse palju väljakutseid sinu hetkeseisundile. Minu palve on, et sa laseksid Jumalal läbi nende sinu elus oma head tööd teha. Lase tal end läbi Püha Vaimu liigutada, et teha su teekonnas parandusi.
Lase Jeesusel sinuga uuel viisil kohtuda sellel teekonnal taevase sihtkoha poole.

Thomas Bucher
Euroopa Evangeelse Allianssi Peasekretär

PS Palvenädala materjalid valmistasid ette Hispaania EA palve ja teoloogia toimkonnad. Suur tänu neile nende suurepärase töö eest!

Sissejuhatus

VÕÕRAMAALASED JA PALVERÄNDURID

“Me kõik oleme võõrad – peaaegu igalpool.” See loosung, mis sai paar aastat tagasi väga populaarseks, sisaldab endas sügavat piibli tõde: kristlastena oleme siin maailmas võõrad, me reisime siit läbi, kuid see maailm ei ole meie kodu. Me oleme teel oma lõpliku sihtpunkti poole: taevase kodu poole, mida Kristus meie jaoks ehitab.

Sellel lihtsal tõel on mitu järeldust:

1. Kristlane teab, et ta ei ole siin igavesti

See on parim vastumürk praeguse aja ohjeldamatu materialismi vastu. Kristlastena ei pea me usaldama säästusid, aktsiaid ega suurepärast karjääri. Me läheme siit maailmast lihtsalt läbi. Me teame, et ainult sellel, mida me investeerime Jumala kuningriiki, on püsiv väärtus. Keegi ei tee hotellitoas remonti nagu jääksid nad sinna igaveseks elama.

2. Kristlane ootab rõõmsalt tulevikku

Kristlaste elu on nagu kõikesisaldava ja kinnimakstud puhkuse ootamine universumi parimas hotellis – ainult, et palju parem kui me suudame ette kujutada. Ootusaeg on lühike ja sisaldab endas raskusi, kuid need on seda väärt. Kahjuks on paljud kristlased unustanud oma usu sihtpunkti. See aitab meil minna läbi raskuste ja kannatuste. Me ootame seda igavest ja rõõmsat homset.

3. Kristlane oskab asju õigesti hinnata

Mis tähendab: Me hindame asju nende tulevase väärtuse valguses. Igavikulised asjad on need, mis loevad. Me peame endilt pidevalt küsima: kuidas saan täna oma pere, sõprade ja naabrite keskel avaldada mõju, mis toob au Jumalale?

4. Kristlane võib kannatada tagakiusamist oma väärtuste tõttu

Kõik inimesed ei nõustu meie vaatepunktiga. Paljud inimesed ja valitsused näevad usku Jeesus Kristusesse ohuna. Nad mõistavad intuitiivselt, et Jeesus on Issand ja Ta ei jaga oma au igaühega. Mõnikord võib oma usu eest seismine lõppeda tagakiusu või isegi surmaga.

5. Kristlane on armuline nende vastu, kes on võõrad

Olles siin maailmas võõrad, võime samastuda võõramaalastega, keda Jumal meie riikidesse toob. Kristlastena on meid kutsutud olema armulised võõraste ja välismaalaste vastu ning näitama neile samasugust armu nagu Jeesus meile on näidanud. Meie eesõigus on kutsuda nad sisse, tervitada neid meie usukogukonda, et nad saaksid meiega ühineda teel Igavese Linna poole.

José Hutter

Pühapäev 7. jaanuar

Aabraham – Näide kristlikust palverändurist (Heebrea 11:8-10; 13:14)

Aabraham on üks kuulsamaid piiblitegelasi, kes on eriti tuntud oma usu eeskuju poolest. Ta teekond algab jumaliku kutsega lahkuda Uurist ja minna tundmatusse paika. Usk teeb temast palveränduri. Ta usk tähendas, et ta oli õigeks mõistetud. Ta uskus Jumala lubadust, et ta saab poja, mis tundus võimatu, arvestades tema ja ta naise vanuseid ning naise viljatust.
Ta uskus Jumalat ning see arvestati talle õiguseks (Gl 3:6). Usk, mille tõttu ta lahkus Uurist, ei ilmunud juhuslikult vaid nagu Stefanos ütles, “Kirkuse Jumal ilmus meie isale Aabrahamile.” (Ap 7:2) Mitte Jumala kirkus, vaid kirkuse Jumal. See ilmutus tugevdas ta usku. Ta ei oodanud enam ilmalikku paika vaid taevast. See ei olnud parem territoorium kui Uuri linn, kus ta seni oli elanud. Ta tõttu läks ta palverännakule, et jõuda tõotatud maale, sest ta “ootas linna, millel on tugev vundament, mille arhitektiks ja ehitajaks on Jumal.”
Iga kristlane on samas olukorras. Nagu Aabraham, oleme ka meie uskunud ja õigeks mõistetud. Pääste tuleb armu läbi usu kaudu (Ef 2:8-9). Tõestus sellest usust on see, et inimene jätab maha kõik, et võtta vastu vaid see, mida Jumal pakub. Maailmast saab üleminekukoht selle linna poole, millel on alus vastavalt Jeesuse lubadusele (Jh 14:1-4). Nagu Aabraham pidi jätma maha kõik, mida ta  omas, et järgneda Jumalale, peame jätma oma maailma, et astuda Jeesuse jalajälgedes (1Pt 2:21). Selles ajutisuses pole kristlase jaoks midagi püsivat. Nende pilk pöördub taeva poole, kus on igavesed väärtused, nad ootavad igavest linna. Võidukas kogudus on see, mis on Kristuse jälgedes suunatud taevase kodu poole.

Selles suhtelises maailmas omame palveränduritena absoluutväärtusi.

Samuel Pérez Millos

Tänupalved:

• Me täname Jumalat, et me oleme usu poolest Aabrahami lapsed
• Me täname Jumalat, sest ta saadab meid me teekonnal.
• Me täname Jumalat, sest kristlaste jaoks valmistatakse taevas ette midagi, mis on palju parem sellest, mida me praegu kogeme.

Ülestunnistus:

• Andesta meile, Issand, et meil nii mitmes olukorras ei ole piisavalt usku. Me teame, et me ei ela tihti kui palverändurid, kelle pilk on suunatud taevase linna poole.

Palvesoovid:

• Et Jumal aitaks meil olla tugevad usus ning usaldada seda eesmärki, mis Jumalal meie elude jaoks on
• Et me saaksime aru, et maailm on kristlaste jaoks ülemineku koht, mis on suunatud taevase igavese linna poole, kus Kristus meid ootab.

Esmaspäev, 8. jaanuar

Joosep – Võõramaalane, kes on Jumala ja ajaloo Issanda hoole all (1. Moosese 37-50)

 Võõramaalane ja palverändur on keegi, kes elab ajutiselt oma päritolumaast eemal. Joosep, kes sai tunda raskusi, mida selline eemalolek endaga kaasa toob, vastab täielikult sellele kirjeldusele. Ta armukadedad vennad müüsid ta orjaks ning teekond viis ta Egiptusesse. Haavatava võõramaalasena ei olnud ta võimeline ennast kaitsma Pootifari naise valesüüdistuste vastu. Ta saadeti vanglasse ning jäeti sinna surema. Kuid Joosep koges ka üleloomulikku hoolt – mõne aja pärast vabastas Jumal ta vangist ning tõstis ta üles, kasutades teda teiste õnnistamiseks. Lõpuks oli Joosep see, keda Jumal kasutas egiptlaste ja ta enda pere näljasurmast päästmiseks! Joosep mõistis, et Jumal oli see, kes oma jumaliku eesmärgi nimel ta palverännakule suuna andis. Ta ütles neile samadele vendadele, kes ta orjaks müüsid: “Te mõtlesite küll mu vastu kurja, aga Jumal pööras selle heaks, et teha, mis tänapäeval ongi tehtud: hoida palju rahvast elus.” (1Ms 50:20)

Ka meie oleme vaenulikus maailmas võõramaalased ja palverändurid (1Pt 2:11). Me oleme haavatavad ning võime kogeda ebaõiglust ja tagakiusu. Samal ajal võime kogeda ka üleloomulikku hoolt, nagu Joosep. Jumal laseb kõigel meile heaks tulla (Rm 8:28), ta vabastab meid (Gl 1:4) ning kasutab meid, et õnnistada neid, kes on meie ümber (1Pt 2:9). Kuidas me saame raskustes olla kindlad, et Jumal me eest hoolt kannab? Osaliselt tema ustavuse tõttu, mida me näeme Joosepi elus. Kuid veel enam seetõttu, et keegi, kes on tähtsam kui Joosep, saadeti võõramaalasena siia vaenulikku maailma (Jh 3:17), ta koges haavatavust ja ebaõiglust, ta vennad andsid ta üle ning hülgasid ta. Jumal vabastas ta, äratas ta ellu ning tõstis ta üles ja tänu temale on kõik maailma rahvad õnnistatud.

Tänu Jeesusele võime teada, et Jumal on alati meie kõrval: “Tema, kes oma Poegagi ei säästnud, vaid loovutas tema meie kõikide eest, kuidas ta ei peaks siis koos Pojaga meile kõike muud kinkima?” (Rm 8:32). Aidaku Jumal meil, nagu Joosepil, Teda usaldada, ustavad olla, ja teisi oma palverännakul õnnistada.

Matthew Leighton

Tänupalved:

• Aitäh, Issand, et läbi raskete olukordade võime kogeda tarkust, mis tuleb ülalt. Aitäh, et sa lased kõigel meile heaks tulla.
• Aitäh, et neis keerulistes olukordades sa hoiad me südameid.
• Aitäh, et sa annad igas olukorras meile jõudu.

Ülestunnistus:

• Andesta meile, et me ei usalda tihti su suveräänsust ja su täiuslikke plaane.

Palvesoovid:

• Et Jumal juhiks meie palverännakut vastavalt tema suveräänsetele eesmärkidele, nagu ta Joosepit juhtis.
• Et me tunnistaksime ja mõistaksime, et Jumal tegutseb meie kasuks, et ta vabastab meid ning ta kasutab meid selleks, et õnnistada neid, kes on me ümber.
• Et Jumal aitaks meil me palverännakul teda usaldada, olla talle ustavad ning teisi õnnistada.

Teisipäev, 9. jaanuar

Rutt – Näljast juhituna kohtub ta oma Jumalaga. (Rutt 1)

Me peame esile tooma kogu armu Jumala. Pikas perspektiivis näeme me päästeplaani. Raamatu lõpuks saab Rutt osaks Taaveti sugupuust (4:18-22) ja hiljem näeme teda Jeesuse esivanemana (Mt 1:5). Jahve põimib kokku oma igavese päästeplaani sündmused. Jumalik õnnistus paistab välja viletsuse aegadel – just nagu Ruti lugu, mis leiab aset Kohtumõistjate ajal (1:1). Nii ebatõenäoline kui see ka paistab, teeb Issand talle head ning me saame rõhutada kahte asja: A) oma ettenägevuses pöörab ta olukordi ümber (6:22). Ta lasi tekkida olukorral, kus surma  tõttu Noomi ja ta miniad pidid oma kodukohast lahkuma ning olid häbistatud, kuid nüüd loob ta võimaluse naasta tõotatud maale.

1. B) Ta juhib inimesed usu juurde (1:16-17) kasutades isiklikku tunnistust. Noomi koges karmi kriitikat, kui ta lahkus tõotatud maalt ning oma usu juurest. Kuid a) Ruti sõnad “sinu Jumal on minu Jumal” (1:16) teevad selgeks, et Rutt ei alistunud Moabi valitsevale religioonile ega kultuurile; b) ta teadis, kuidas oma miniate eest palvetada (8) ja ta ootas kahtlemata jumalikku vastust; c) ta nägi Jahve kätt kõiges, mis oli juhtunud, kuna ta mainib Issandat neli korda (20-21); d) ning ta ei käitu ohvrina, nõudes oma miniate tähelepanu, kellel ta palus Moabisse jääda (9-13). Mis Ruti puhul välja paistab, on ta resoluutsus: “Ära käi mulle peale, et ma sind maha jätaksin…” (16). See, et tegemist on tõelise usuga, paistab välja järgnevast: 1) ta usub Jahvesse hoolimata oma raskest olukorrast, mille tõttu ta võiks tema vastu pahameelt tunda; 2) täielik pühendumine, teatud tüüpi jüngerlus, kui ta jätab oma pere ja kodu, et järgida Jumalat; 3) erakordne kaastunne oma ämma vastu (2:11-12); 4) täielik samastumine Jumala inimestega, ehkki moabilasena oleks ühiskond tema vastu halvasti suhtunud. Ta on tõeline Aabrahami tütar (1Ms 12:3b)

Antonio Ruiz

Tänupalved

• Aitäh kõikide vendade ja õdede eest, kes on oma tunnistusega elusid mõjutanud. Need, kes on olnud sinu käed, su hääl, su jalad. Suudlus nende hingele, kes sind tunnevad ja kes sind ei tunne.
• Aitäh, et sa teed kõik minu lahingud enda omaks.
• Aitäh, et sa muudad meid taas uueks, vastavalt Sinu algsele plaanile.

Palvesoovid:

• Lase meil oma tunnistusega juhtida inimesi Kristuse juurde.
• Et me oleksime valmis kõik maha jätma, et Jumalat järgida.
• Et see, mis on meie ümber, ei võtaks me pilku Kristuselt.

Kolmapäev, 10. jaanuar

Taaniel – Kindlus tagakiusamise ajal (Taanieli 3)

 Kolm noort meest võõral maal. Kes nende eest hoolt kannaks? Meie, kristlaste üle vaatab alati keegi! “Sina, kuningas, oled andnud käsu, et igaüks (…) peab heitma maha ja kummardama kuldkuju, aga kes ei heida maha ega kummarda, see heidetakse tulisesse ahju. On olemas juuda mehed (…) (Tn 3:10-12). Me võime mõelda, et me oleme ebaolulised, et see, mida me teeme või ütleme, ei loe ja keegi ei pane meid tähele… kuid keegi vaatab alati. Ühel hetkel ülejäänud inimesed panid tähele, et need kolm noormeest olid teistsugused ning sellest hetkest peale vaatlesid nad neid pidevalt. Kolm meest teadsid seda. Need olid need mehed, kes otsustasid end kuninga toiduga mitte rüvetada ning nüüd otsustavad nad endid kuninga jumalatega mitte reostada. See, kes on ustav piskus, on ustav ka paljus. Pisikesed tulukesed võõral maal.

Nad oleksid suure hulgana välja hiilida. Nad oleksid võinud selle hetke ära kannatada ning siis oma eluga jätkata. Kuid nad ei peitnud end. Nagu Taaniel, kes palvetas kolm korda päevas oma akna ees. Ja kui maailma keiser, täis ülbust, sülitab nende peale põlgusega ning ütleb mõnitaval toonil “ja kes oleks see jumal, kes teid päästaks minu käest?” (3:15), siis nende hääl ei värise: “meie Jumal, keda me teenime, võib meid päästa (…). Aga kui mitte, siis olgu sul teada, kuningas, et meie ei teeni su jumalaid…” (3:17-18).

Baabülon, kus meie elame, on ka veendunud oma täielikus meelevallas. See arvab, et meie ja me pered kuulume kultuurile, kuid see ei tea, et me oleme teise riigi kodanikud, et me oleme siin vaid hetkeks, ning et meie Kuninga seadus põleb meie südametes. Seetõttu, kui kõik teised kiidavad ebaõiglust, teadmatust ja ebasündsust, meie ei kummarda. Kui halba kutsutakse heaks ja head halvaks, meie ei kummarda. Kui nad meid ähvardavad ja solvavad, meie ei jumalda nende jumalaid.

Kuna meie Kuningas austab neid, kes Teda austavad. Ta kõnnib koos nendega, kui nad lähevad läbi tule (Js 43:2). Ja peatselt kutsub ta meid koju.

Raquel Berrocal

Tänupalved:

• Täname Jumalat, sest ükskõik, kus me oleme, on tema ligiolu meiega ning aitab meid.

Ülestunnistus:

• Me tahame parandada meelt kõigi nende kordade eest, kui me ei ole olnud piisavalt julged, et jääda puhtaks ja tugevaks, langemata, ning olemata heaks tunnistuseks.

Palvesoovid:

• Et me oleksime ustavad piskus, et seeläbi õppida olema ustavad paljus.
• Issand, aita meil mitte kohanduda selle sajandiga; et me elaksime mõeldes ja käitudes selle teadmisega, et meie kodakondsus on taevas.

Neljapäev, 11. jaanuar

Joona – Võõrale maale jutlustamine (Joona 1 ja 3)

Joona raamat on üllatav; Jumal töötab valitud rahva patuse rahvustunde vastu ning toob esile oma armu üleloomulikud aspektid. Aulise rahva märgutuli seisab tegevusetult. Rahvustunde negatiivsed küljed on väga vastupidavad; “Ma peaksin tegutsema oma valitud rahva õelate vaenlaste heaks?” “Ei iial!” Ärme viska kive peategelase Joona pihta. Kui palju aega aastas veedad sina enda ja teiste rahvuste eest palvetades? Joonal polnud mingit kaastunnet: las vaenlased surevad, et Iisrael tunneks ennast kindlamalt. Ärme kritiseeri Joonat; näiteks, järsk immigrantide sisseränne Euroopa piiridele kannab endaga kaasas riske. Aga Jumalas saab sellest võimalus palvetada ning aidata nii paljusid kodust eemale rännanud, vajadustega inimesi.

Joona on palves ning ta põgeneb. Joona raamatu kangelased on paganad (meremehed ja niinevlased) ja nad palvetavad väga palju (vaata, mis õppetunni nad meile annavad!) ning Jumal kuuleb neid. Loomulikult ka Joona palvetab, aga alles 2. peatükis ning selleks, et tänada Jumalat ta armu eest tema vastu (mitte oma rahva vaenlaste vastu), ning 4. peatükis, et hädaldada Jumala armu üle vaenlaste vastu.

Suur misjonikäsk nõuab, et kõik Jeesuse järgijad palvetaksid, evangeliseeriksid ning teeksid kõik rahvad jüngriteks. Me ei saa kõik minna, aga me saame ning peame palvetama.

“Palveta, evangeliseeri, miks? Nad ei pööra mulle tähelepanu!” Aga Jumal kutsub inimesi, kelle elud on olukordade tõttu rasked (invaliidid, islami vangid). Ta mõjutab isegi nende südametunnistust sõnumiga, milles on esile toodud vaid halvad uudised. Kas Joona palvetas? Ei palvetanud. Ta istus põõsa all varjus, “et näha, mis linnaga juhtub”. Selleks, et ta saaks hiljem öelda: “Ma ju ütlesin, Issand, ma teadsin, et nad ei pööra tähelepanu, kas sa näed?”

Süüriasse minna ja neile kuulutada oli raske, nii et Ta saadab süürialased meie majja! Muudame Issanda kombel end anti-Joonateks ning näitame oma tegude ja palvetega Jumala armastust.

Olivier Py

Tänupalved

• Me täname Jumalat ta suveräänsuse eest.
• Me täname Jumalat ta töö eest, ning selle eest et ta toetub meie peale hoolimata sellest, kuidas me käitume ja mõtleme.

Ülestunnistus:

• Me palume su andestust, kallis Jumal, et me oleme nii mitu korda tegutsenud vastupidiselt su tahtele.
• Me tahame parandada meelt oma mõtetest ja valearvamustest võõramaalaste vastu. Aita meil neid armastada ning nendega kõike jagada, alates kõige väärtuslikumast, mis meil on (Sina) kuni pisimate ja maiste asjadeni.

Palvesoovid

• Meie rahva ja selle pääste eest.
• Et me oleksime valmis teisi rahvuseid aitama ja nende eest kostma ning et need armastuse ja armu märgid peegeldaksid Kristust.
• Et me täidaksime suurt misjonikäsku, mis käsib meil palvetada, evangeliseerida ning teha kogu maailm jüngreiks.

Reede, 12. jaanuar

Paulus – Rahvusvaheline ja taevalik kodanik (Filipi 1:21-26)

Selles kirjas filiplastele kutsub Paulus meid kaasa mõtlema selle üle, kas ta peaks hoidma elust kinni või andma end surmale üle. See otsus ei ole tema kätes, kuna ta on vangis, kus ta ootab oma kohtuotsust. Seega see mõtisklus, mis esmapilgul võib tunduda vastuoluline, põhineb sellel olukorral, kus ta sai ise oma saatuse üle otsustada.

Ühelt poolt räägib Paulus surmast kui kasust. Seda eelisõigust rõhutab sõna “lahkumine”, mis tähendab “teele asuma”. Maailmas olemine on Pauluse jaoks ajutine olek, mille ainus loogiline järeldus on väljumine, surm, et olla koos Kristusega, mis on palju parem. Seega ta eeldab, et ta suhe Kristusega on surmas jätkuvalt sama jõuline.

Siiski on selge, et ka elus on Paulus olnud täielikult Kristusele pühendunud. Ta on elanud ja elab Kristusega väga lähedases suhtes. See pole ime, et ta tahab jätkuvalt elada, et Kristust  järgida, austada ja teenida.

Selles dilemmas, kui talle antaks valida, eelistab Paulus jääda maa peale, hoides oma pilgu taevas ning jalad maa peal. Tema suhe Kristusega on see, mis teda motiveerib ning sunnib teda maa peale jääma, et aidata filiplastel kogeda seda sama õnnistust, mida tema on kogenud. See, et ta maa peale jääb, on just see, mis aitab filiplastel nende usus edasi kasvada.

Need Pauluse sõnad on kahtlemata meie jaoks kui äratuskell. Suremine tähendab elu kaotamine. Kuid, kui me võime surmas kinnitada, et “elamine on Kristus”, ei kaota me midagi vaid võidame! Kuidas ja kelle jaoks me elame? Väljakutse on meie kätes. Et me saaksime Pauluse kombel kuulutada, et “Elamine on Kristus ja suremine on kasu!”

Edith Vilamajó

Tänupalved:

• Selle lootuse eest, mis meil on, et Kristusega elada on palju parem.
• Kindluse eest, et elu Kristusega on parem kui kõik muu.

Ülestunnistus:

• Andesta meile, Issand, et me ei ela alati sinu jaoks.

Palvesoovid:

• Et me elud pühenduksid Kristusele ning et see avalduks selles, et me otsime lähedast osadust Kristusega ning elame selleks, et teda järgida, teenida ja austada.
• Et me elud maa peal aitaksid teistel inimestel oma usus edasi kasvada.
• Et me elaksime elusid, mis vastaksid tõele, et meie jaoks on elamine Kristus ja suremine kasu.

Laupäev, 13 jaanuar

Priskilla ja Akvila – Väljaheidetud, kuid avatud ustega (Ap 18:1)

Apostel Paulus kohtus Priskilla ja Akvilaga siis, kui nad olid Korintoses paguluses. Luukas ütleb meile, et neil oli sama amet ning et Paulus elas koos nendega ning töötas nende töökojas, evangeliseerides neid laupäeviti (Ap 18:1-4). See abielupaar, kes pidid Roomast lahkuma, kui keiser Klaudius juudid pealinnast välja heitis, tuli Korintose koguduse esialgse tuumiku keskele. Pooleteise aasta pärast lahkus see misjonäride trio Efesosse, kus Paulus jätkas oma apostlitööd (Ap 18:18-19). Esimesel sajandil olid tagakiusamine ja pagendamine olukorrad, mida Jumal kasutas Rooma impeeriumi keskele koguduste rajamiseks. Kui Paulus kirjutas oma kirja roomastele, olid Priskilla ja Akvila Roomas ning nende kodus oli kogudus. Oma tervituste hulgas  kirjas rooma kristlastele, mainib Paulus armastavalt seda misjonäride paari ning kirjeldab neid kui “minu kaastöölisi Kristuses Jeesuses, kes minu hinge eest oma pea on pannud kaalule, keda ei täna üksnes mina, vaid ka kõik paganate kogudused” (Rm 16:4).

Tänapäeva Euroopas on nii vabatahtlik kui sunniviisiline migratsioon teerada, mida Jumal kasutab koguduse laiendamiseks. Kaastöös misjonäridega, kes on täielikult pühendunud evangeeliumi kuulutamisele ja jüngrite koolitamisele, on miljoneid vabatahtlikke misjonäre, kes Priskilla ja Akvila kombel pühendavad oma kodud, oma aja ja teenistuse, ning oma vennaliku kiindumuse, selleks, et Jumala Kuningriik edeneks. Palvetame, et Issand kutsuks jätkuvalt inimesi misjonitööle ning mobiliseeriks tavalisi, igapäevaseid kristlasi nagu Priskilla ja Akvila. Jumal lasi nende lool ilmuda Apostlite tegudes ning kirjas roomlastele, et me saaksime tänapäeval nende eeskuju järgida.

Samuel Escobar

Tänupalved:

• Issand, me oleme tänulikud su armastuse, inimeste, olukordade, takistuste, jne seoste eest. Kõige selle keskel on sinu armastus olnud liigutajaks.
• Aitäh olukordade eest, mida me kogeme, olgu need kerged või rasked, sest kõik tuleb heaks (Rm 8:28).
• Aitäh õdede ja vendade eest, kes on oma elud su jalge ette laotanud.

Ülestunnistus:

• Me kahetseme, et meil ei ole olnud igavikulisem eluvaade, et näha, et kõik, mis juhtub, on miski, mida sina heaks kasutad.
• Me palume su andestust, et me ei ole praegusi Euroopa migratsiooni olukordi sinu Kuningriigi edendamiseks kasutanud.
• Andesta meile, Issand, et me ei ole kõike, kes me oleme ja mis meil on, kasutanud sinu teenimiseks.

Palvesoovid:

• Palvetame iga misjonäri eest, kes kasutavad oma elusid Jumala Kuningriigi heaks.
• Et me oleksime misjonärid kus iganes Jumal meid paigutanud on ning et me pühendaksime oma kodud, aja, teenistuse ja vennaliku kiindumuse Jumala Kuningriigi edendamiseks.
• Et Issand jätkuvalt kutsuks esile misjonäre ning mobiliseeriks igapäevakristlasi nagu Priskilla ja Akvila, misjonipõllule asuma.

Pühapäev, 14. jaanuar

Jeesus – Jumala kehastus mässumeelse inimkonna keskel (Jh 1:14)

Vanas Testamendis oli Jumala ilmutuse peamine aspekt tema au ilming: 2Ms 33:18-34:7. Samal kombel on kristlus Jumala au ilmutus läbi Jeesuse Kristuse. Jumala au ilmub nüüd vaid lihaks saanud Jumala Sõna kaudu, läbi Isa ainusündinud poja, täis armu ja tõde. See on kristluse suurepärane sõnum.

Moosesel oli elumuutev kohtumine au Jumalaga: 2Mo 34:8-10. Samal viisil muutusid ka Johannes ja Jeesuse esimesed jüngrid, kui nad kohtusid au Issandaga: 1Kr 2:9. Iisraeli rahvas koges kõrbes rännates, et Jumala au paistab peamiselt seekaudu, et Ta on nende vastu armuline. Nüüd tunneb kogudus Jumala au läbi päästva armu, mis on Isa ainusündinud Pojas, kes tõusis surnuist üles, et meid päästa selle läbi, mida ta ristil tegi. Jeesus Kristus on täis armu ja tõde, mida ta pakub mässumeelsele ja patusele inimkonnale. Jumal näitab oma au selle kaudu, et ta päästab patused läbi Issanda Jeesuse Kristuse. Meie lootus elab tänu jumalikule otsusekindlusele, et päästa kõlvatud inimesed: Rm 4:5, tema külluslikus armus, mis valitseb Issandas Jeesuse Kristuses: Rm 5:20-21.

See kohtumine Jumala auga on ainus seletus sellele, et kristlus tänapäeval levib. See, et mehed ja naised, kes said tänu Jumala aule muudetud, tahtsid, et teised inimesed kogeksid sama, mida nemad kogesid. Sellepärast võime koguduse tulevikule lootusega vastu vaadata, kuna Jumal on otsustanud, et Tema au saab teatavaks kõikide rahvaste hulgas, et Tema ainusündinud poeg saab kõigile tuntuks. Meie palved aga tõusevad parimate motiividega – et Jumal näitaks oma au päästes patused. Ja just see on põhjus, miks me võime olla kindlad, et Issand Jeesus kuuleb meie palveid.

José Moreno

Tänupalved

• Et sa teed meid oma pääste osalisteks.
• Et sa loodad meie peale, et teisi päästa.
• Su initsiatiivi eest. Täname sind, et olles Au Jumal, astusid sa esimese sammu inimkonna poole.

Ülestunnistus:

• Andesta meile, et me ei ole kogudusena olnud sinu pääste head edastajad.

Palvesoovid:

• Et meie muutumine läbi Jumala au võiks panna meid tahtma näha ka teisi inimesi seda sama oma eludes kogema ning me kuulutaksime evangeeliumi head sõnumit.
• Et me oleksime palvetav rahvas, kes paluvad nende eest, kes Teda veel ei tunne.
• Et me elaksime lootuses, et me mõistame, et Jumal on otsustanud, et tema au saab tuntuks iga rahva hulgas.